Dus ferte leat dássedis miellaláhki ovdal go psykologalaš dikšun sáhttá álggahuvvot.
Lea doavttir, psykologa dahje dikšunjoavku mat ovttas bidjet duinna plána psykologalaš dikšumii.
Dikšu
Psykologalaš divššu mihttu lea eastadit ahte pasieanttat geain lea bipoláragillámuš ožžot ođđa maniija dahje lossamiella dáhpáhusaid. Eará dehálaš mihtut leat nannet du eallinkvalitehta ja árgabeaidoaibmama, ja unnidit iešsorbmenvára.
Oallugat dárbbašit veahki ipmirdit gillámuša, čoavdit váttisvuođaid čadnon sosiála relašuvnnaide, ja eará negatiiva váikkuhusaid mat čuvvot gillámuša. Máhttu bipoláragillámuša birra lea dehálaš vai oahppa birget dávddain buorebut ja jođánit ohcat veahki go dan dárbbaša. Psykologalaš dikšun sisttisdoallá earret eará systemáhtalaš oahpaheapmi (nu gohčoduvvon psykoedukašuvdna), eará psykologalaš veahkkedoaimmat ja heahteplánain bargat.
Leat njeallje lágan psykologalaš divššu bipolára gillámušaide main leat olu oktasaš dovdomearkkat: Psykoedukašuvdna, interpersovnnalaš ja sosiála ritmaterapiija, kognitiiva meannodikšun ja bearašfokuserejuvvon dikšu.
Dus ferte leat dássedis miellaláhki ovdal go psykologalaš dikšun sáhttá álggahuvvot.
Lea doavttir, psykologa dahje dikšunjoavku mat ovttas bidjet duinna plána psykologalaš dikšumii.
Ovttas du divššáriin sáhtát guorahallat leat go ovdal du eallimis leamašan eallinvuogit mat sáhttet dagahan áigodagaid go lea lossamiella dahje aliduvvon miellaláhki. Sáhttibeahtti árvvoštallat dárbbu eanet dássedit jándorritmii. Dehálaš doaibmabijut sáhttet leat garvit beare olu aktivitehtaid barggus ja ruovttus daid áigodagaid go lea olu energiija, ja hárjehallat hálddašit olmmošlaš gaskavuođaid mat ovdal leat dagahan ođđa dáhpáhusaide.
Dikšun sáhttá maid sisttisdoallat doaimmaid eará váttuid vuostá, nu go oađđinváttuid, garraballugillámuša vuostá ja eastadit gárrenávnnasgeavaheami.
Ovttas du divššáriin sáhtát guorahallat leat go ovdal du eallimis leamašan eallinvuogit mat sáhttet dagahan áigodagaid go lea lossamiella dahje aliduvvon miellaláhki. Sáhttibeahtti árvvoštallat dárbbu eanet dássedit jándorritmii. Dehálaš doaibmabijut sáhttet leat garvit beare olu aktivitehtaid barggus ja ruovttus daid áigodagaid go lea olu energiija, ja hárjehallat hálddašit olmmošlaš gaskavuođaid mat ovdal leat dagahan ođđa dáhpáhusaide.
Dikšun sáhttá maid sisttisdoallat doaimmaid eará váttuid vuostá, nu go oađđinváttuid, garraballugillámuša vuostá ja eastadit gárrenávnnasgeavaheami.
Lea dehálaš ahte válddát dálkasiid maid doavttir lea du rávven váldit, ealát eanemus lági mielde dearvvašlaš eallima ja jeavddalaččat leat fysalaš doaimmain, oađát doarvái ja leat várrogas alkoholain ja eará gárrenmirkkuiguin. Go leat áicil mearkkaide mat čujuhit ahte dávda orro ođđasis boahtime, de sáhtát jođánit ohcat veahki ja nu eastadit ođđa lossamiella dahje maniija dáhpáhusaid.