Dus ferte leat dássedis miellaláhki ovdal go psykologalaš dikšun sáhttá álggahuvvot.
Lea doavttir, psykologa dahje dikšunjoavku mat ovttas bidjet duinna plána psykologalaš dikšumii.
Dikšu
Psykologalaš divššu mihttu lea eastadit ahte pasieanttat geain lea bipoláragillámuš ožžot ođđa maniija dahje lossamiella dáhpáhusaid. Eará dehálaš mihtut leat nannet du eallinkvalitehta ja árgabeaidoaibmama, ja unnidit iešsorbmenvára.
Oallugat dárbbašit veahki ipmirdit gillámuša, čoavdit váttisvuođaid čadnon sosiála relašuvnnaide, ja eará negatiiva váikkuhusaid mat čuvvot gillámuša. Máhttu bipoláragillámuša birra lea dehálaš vai oahppa birget dávddain buorebut ja jođánit ohcat veahki go dan dárbbaša. Psykologalaš dikšun sisttisdoallá earret eará systemáhtalaš oahpaheapmi (nu gohčoduvvon psykoedukašuvdna), eará psykologalaš veahkkedoaimmat ja heahteplánain bargat.
Leat njeallje lágan psykologalaš divššu bipolára gillámušaide main leat olu oktasaš dovdomearkkat: Psykoedukašuvdna, interpersovnnalaš ja sosiála ritmaterapiija, kognitiiva meannodikšun ja bearašfokuserejuvvon dikšu.