Dikšu
Bipolar lidelse - psykologisk behandling, samisk
Psykologalaš divššu mihttu lea eastadit ahte pasieanttat geain lea bipolára gillámuš ožžot ođđa dávdaepisodaid, geahpedit dávdamearkkaid mat bohtet episodaid gaskkas, normaliseret doaibmandási ja hehttet earret eará gárrenmirkováttisvuođaid ja iešsorbmema.
Oallugat dárbbašit veahki ipmirdit gillámuša, čoavdit sosiála ja relašuvdna váttisvuođaid ja eará váikkuhusaid mat bohtet gillámuša geažil. Gelbbolašvuohta iežas dávdda birra lea dehálaš vai galggat sáhttit oahppat birget iežat dávddain buorebut, ja vejolaččat ohcat jođánit veahki go dan dárbbašat.
Mii juohkit psykologalaš divššu ná:
- Oahpaheapmi (psykoedukašuvdna)
- Eará psykologalaš dikšu
- Bargat heahteplánain
- Bajásdoallan
Før
Don fertet stabiliserejuvvon dálkkaslaš divššuin ovdal psykologalaš dikšun sáhttá álggahuvvot.
Lea doavttir, psykologa dahje dikšunjoavku mat ovttas bidjet duinna plána psykologalaš dikšumii.
Under
Psykoedukašuvdna
Don oaččut vuogádatlaš oahpahusa das movt galggat eallit vai it gáhča ruovttoluotta ovddeš dillái, go dovddat dávdamearkkaid. Don movttiidahttojuvvot čuovvulit dálkkaslašdivššu ja ráđđádallamiid divššáriin. Oaččut maid veahki doallat ortnegis rutiinnaid ja buori jándorritma.
Ságastallandikšu lea juogo individuálalaččat ja/dahje joavkkus.
Jus dattege oaččut dávdamearkkaid, de lea dehálaš ahte válddát oktavuođa doaktáriin ja boađát jođánit dikšumii.
Eará psykologalaš dikšu
Pasieanttat geat leat dássedis muttus (maŋŋelgo leat stabiliserejuvvon dálkasiiguin) ožžot psykologalaš dikšunfálaldaga mii lea bajásdoallandikšun.
Bargat heahteplánain
Dikšu galgá maid veahkehit du fuomášit ja dovdat mearkkaid mat muitalit ahte leat gáhččame ruovttoluotta ovddeš. Dán mannat duinna čađa:
- Várrehussignálat sihke aliduvvon ja vuoliduvvon jienas.
- Doaimmat maid ieš sáhtát bidjat johtui, oktan "heahtedálkasiin"
- Geainna galggat váldit oktavuođa go dárbbašat veahki
Bajásdoallan
Lea dehálaš ahte ieš barggat iežat doallat dearvvašin. Dat mielddisbuktá earret eará ahte válddát dálkasiid maid doavttir lea rávven, ahte ealát eanemus lági mielde dearvvaš ja jeavddalaš eallima mas lea ollu fysalaš aktivitehta, oađát doarvái ja leat várrogas alkoholain.
Etter
Eanemus effektiiva psykologalaš dikšun go lea bipolára gillámuš lea oahpaheapmi.
Lea dehálaš ahte válddát dán máhtu viidáset mielde iežat eallimii. Go leat áicil árra mearkkaide ahte leat manname gáhččame ruovttoluotta ovddeš dillái, de sáhtát jođánit ohcat veahki ja eastadit ođđa lossamiela dahje maniija dilálašvuođaid.
Don dárbbašat maiddái jeavddalaš oktavuođa iežat fástadoaktáriin. Spesialistadearvvašvuođabálvalusa divššu ulbmil lea ahte galggat šaddat nu stabiila ahte fástadoavttir sáhttá du čuovvulit.