Dikšu

Eastadit riegádahttin árppaid

Árppat gaskal cinneráiggi ja bahtaráiggi (perineum) riegádahttima geažil sáhttá leat heajos váikkuhussan nissonolbmo dearvvašvuhtii ja psykososiála eallimii. Danin lea deaŧalaš eastadit ja unnidit billistemiid dehkiid (bekkenbunnen) ja lahka bahtaráiggi.

Eastadeapmi sisttisdoallá ahte don, sealgeeadni/jorttamora/doavttir unnidit leavttu go máná oaivi riegáda dan máŋgemuš oasis riegádahttimis. Dan dagat go vuoiŋŋat/deattát várrogasat ja sealgeeadni/jorttamora/doavttir doallaba perineum nu ahte oaivi ja oalggit riegádit várrogas, jaskes ja dárkilis vuogi mielde.

Ovdal

Go boađat riegádahttin ossodahkii riegádahttit addá sealgeeadni/jorttamora/doavttir dieđuid deaŧalaš eavttuid birra mat fertejit ollašuvvat jus galgá goahcat máná oaivvi riegádeami, ja movt lea buot buoremus doallat/doarjut perineum:a.

Vuolde

Hvordan foregår behandlingen?

Sealgeeadni/jorttamora/doavttir háliideaba ságastallat ovdal duinna dan birra ja bargat bures ja dárkilit ovttas duinna dan maŋemuš oasis deaddinmuttus. Go don riegádahttet, go leat maŋemuš deaddinávttat, lea ovdamunni jus dus lea riegádahttin sajádat nu ahte sealgeeadni/jorttamora dahje doavttir oaidniba du perineum:a ja sáhttiba gieđaiguin doallat/duvdit perineum:a. soai de sáhttiba stivret man leavttuin máná oaivvi riegáda ja doarjut máná várrugasat olggos.

Jus háliidat čuožžut riegádahttit de eat sáhte mii doallat perineum:a. sealgeeadni/jorttamora ferte de juogo čuožžut du bálddas dahje ovddabealde nu ahte boahtá dan mađe lahka du ahte sáhttá albma ládje doallat/doarjut, ja vuoi “gieđat leat alde”.

Dábálaččat leat guokte sealgeeatni/jorttamora dan máŋgemuš oasis addin dihte dan buoremus veahki dutnje. Vaikko leavttu gohcet ja perineum dollojuvvo sáhttet lihkkatge árppat šaddat.

čuohpahus riegádahttimiin (vakuum ja dahje doaŋggaiguin) ja muhttin fáhkka riegádemiin árvvoštallat mii ahte dutnje dahje mánnái lea ovdamunni bidjat epsiotomi, okta čuohpastat. Čuohpasteapmi sáhttá ovddidit riegádahttima máná dihte ja muhtin diliin veahkehit/geahppudit perineum, unnidit várahusa árppaid oažžut bahtačoallemuskeliidda.

Cinneráigi lea lámis dán dásis riegádahttimis, muhto don oaččut jámiheami sadjái gokko čuhppojuvvot ovdal go čuohppat ja ain eambbo ovdal goarruma maŋŋel riegádahttima.

Bávččagahttego?

Riegádahttima maŋemuš deaddinávttat, go oaivi galgá olggos cinnis lea álot bávččas ja unohas. Go mii goahcat oaivvi riegádahttima ja doallat perineum:a sáhttá daguhit ahte riegádahttin bistá moadde minuhta guhkit.

Don oaččut jámiheami juste dakko gokko čuhppojuvvot ovdal go mii čuohppat ja álot ovdal go goarrut, juogo dálkkasnáluin dahje sprayain.

Jus šaddet “dábálaš” árppat de oaččut don jámiheami ovdal go sealgeeadni/jorttamora divvu árppaid dasttá maŋŋel riegádahttima. Jus šaddet vearrát árppat de sirdojuvvot čuohpahus ossodahkii, doppe oaččut narkosa dahje eambbo epiduraljámiheami ja árpa gorrojuvvo.

Man guhka bistá dálkkodeapmi?

Dan áiggi maid mii geavahit doarjut perinum:a ja duvdit oaivvi ja rupmaša ovddusgovlui ádjána sullii 10-15 minuhta.

Maŋŋel

"Dábálaš" álkis árppat dárkkistuvvot iežat doaktára/sealgeeatni/jorttamora luhtte 6. vahku bearráigeahčus. Duođalaš árppat bearráigehččojit spesialisttadearvvašvuođabálvalusas. Čuovvulan plána šihttojuvvo go vuolggát.