Soaitá dárbu váldit klystera ovdal poliklinihkalaš iskkadeami. Čuovo njuolggadusaid dieđihanreivves maid oaččut buohcceviesus. Strihkkadivššuin leat unnán bákšasat ja dan sáhttá dahkat almma jámiheami haga.
Dikšu
Hemorroidat – strihkkadikšu
Hemorroidaid (bahtabuoguid) várás lea duođaštuvvon ja buorre válljenvejolašvuohta geavahit strihkkadivššu smávit hemorroidaid dikšumii. Dikšun čađahuvvo dávjá seammás go dus lea poliklinihkalaš iskkadeapmi.
Ovdal
Divššu áigge
Kirurga jođiha anoskopa bahtačoallái. Njamaniin gidde gummebátti šliiveassái mii gokčá hemorroidda. Go strihkka lea sajis, de viidána šliiveassi mii lea hemoroida birra, varrajohtolat heaittihuvvo, ja strihkka oktan šliiveasiin gahčča eret moadde beaivvi maŋŋá. Smávva háváš báhcá dakko gokko strihkka lei. Dát árpa doalaha nu ahte hemoroida ii gáhča nu álkit vulos.
Maŋŋel
Lea dábálaš dovdat unohastima bahtačoalis 1–2 beaivvi. Muhtun olbmot dárbbašit paracetamola dahje Ibux.
Gummebáddi gahččá eret moadde beaivvi maŋŋá ja dat mielddisbuktá dávjá smávit vardima.
Dábálaččat ii leat dárbu erenoamáš bearráigehččui.
Jus leat máŋga ja stuorát hemorroidat, de sáhttá leat dárbu fas čađahit prosedyra muhtun áiggi maŋŋá. Du váttut maŋŋel vuosttaš dikšuma lea mearrideaddji das ahte lea go dárbbašlaš ođđa prosedyrai.
Leage áicil
Jus leat garra bákčasat dahje garra vardin de fertet váldit oktavuođa heahteguovddážiin/buohcceviesuin.