Hei, du må oppdatere nettleseren din for å kunne besøke oss.
Godkjent dato: 2024-01-11
Ansvarlig foretak:Helse Bergen
Dikšu
Johtui bidjat riegádahttima
Johtui bidjat riegádahttima (induksjon) dahkko álot vuđolaš árvvoštallama vuođul, ja dahkko dušše jus lea buoremus dikšu eadnái ja/dahje mánnái.
Vuolggasadji buot riegádahttinveahkis lea ovddidit lunddolaš riegádahttima. Dat buoremus lea go dearvvaš eatnis riegádahttin álgá fáhkka gaskal vahkku 37 ja 42 ja áhpehisvuohta lea leamaš nu movt galgá lea dat buoremus eadnái ja mánnái. Muhto ii buohkaide leat nu. Sáhttá lea nu ahte juogo eatnis dahje mánás lea dilli ahte lea buoremus bidjat johtui riegádahttima.
Man guhkes áiggi bistá?
Go mii vuolggahit riegádahttima de mii háliidit bidjat johtui ovdal rumaš ieš lea gearggus dasa. Oažžut johtui riegádahttima sáhttá muhtin nissonolbmuide ádjánit máŋga jándora, ja muhtimiidda dusse moadde diimmu. Jus dus biddjo johtui riegádahttin fertet rehkenastit ahte sáhttá ádjánit ovdal riegádahttinávttat bohtet ja riegádahttin álgá.
Ii leat goassege sihkar man guhka riegádahttin ádjána. Goas áhpehisvuođas riegádahttin biddjo johtui, leat go dus ávttat dahje čáhci lea álgán golgat ja leat go ovdal riegádahtten, dat oasit mat sáhttet váikkuhit man guhka riegádahttin bistá. Movt du rupmašii čuohcá johtuibidjanvuohki mii geavahuvvo eat dieđe ovdal johtuibidjan lea álgán.
Buot áhpeheamit ožžot fálaldaga termindárkkisteapmái riegádahttinossodagas gos galget riegádahttit go leat sullii 4 beaivvi badjel riegádahttin dáhtona mii lea ultrajienain biddjon. Dalle ii leat áhpehisvuohta badjeláiggi.
Badjeláiggeáhpehisvuohta lea go lea gollan eambbo go 42 vahkku (>294 beaivvi), dahje 11 beaivvi badjel termindáhtona mii lea biddjon ultrajienain.
Termindárkkisteapmi biddjo vuosttaš árgabeaivái mii lea vejolaš sihke riegádahttijeaddjái ja buohccevissui.
Termindárkkisteapmi lea viiddiduvvon áhpehisvuođabearráigeahčču. Muitte váldit mielde “dearvvašvuođakoartta áhpehemiide” (Helsekort for gravide) ja eará báhpiriid maid leat ožžon sealgeeatnis/jorttamoras/doaktáris. Dat lea deaŧalaš vuoi oaččut obbalašgova movt áhpehisvuohta lea leamaš. Dat iskosat maid mii váldit devdojuvvojit dearvvašvuođakortii.
Váldde cissaiskosa mielde nu go dábálaš áhpehisvuođabearráigehččui. Dat dábálaš iskosat mat váldojit áhpehisvuođabearráigeahčus váldojit dáppe maid. Dasa lassin váldit vel dáid iskosiid:
CTG-sisačálihus lea dat gosa čálihit váibmojiena ja máná lihkadeami. Registreren bistá sullii diibmobeali.
Ultralydjietnaiskkus váldo árvvoštallan dihte man ollu váhpečáhci lea, geahččat ogi lihkadeami ja ogi sturrodaga.
Sáhttá maid áigeguovdil iskkat cinni.
Eatnasat ožžot ođđa diibmošiehtadusa dan nuppi termindárkkisteapmái – badjeláiggekontrollii ovdal go vulget ruoktot dan vuosttaš termindárkkisteamis.
Badjeláiggekontrolla (> 42 uker)
Jus it riegádahtte ovdal vahkku 42 áhpehisvuođas, addá sealgeeadni/jorttamora/doavttir dieđu goas ja gosa galgat badjeláiggeárvvoštallamii.
Don sáhtát vuolgit ruoktot go kateter lea biddjon sadjái. Jus dus dahje mánás lea dilli mii gáibida bearráigeahču, árvvoštallo sisačáliheapmi buohccevissui.
Lea dábálaš ahte balloŋŋa lea siste sullii jándora. Doavttir árvvoštallá man guhka dus galgá balloŋŋa orrut siste, ja son addá dieđu dan birra dutnje. Maŋŋelaš go kateter lea biddjon sáhtát dovdat gaikkáhallama mánágoađis. Dat gaikkáhallamat rievddadit man garrasat leat, ja sáhttet bákčasat. Dat sáhttet bistit máŋga diimmu. Muhttimiin sáhttet álggahit riegádahttinávttaid ja riegádahttima.
Ovdal go vuolggat ruoktot oaččut dieđu movt galggat jus kateter gahččá olggos go leat ollen ruoktot, ja goas galggat fas deike viidáset divššu oažžut.
Mihttu dáinna divššuin lea láddadit mánágoahtečoddaga ja oalgguhit mánágoahtečoddaga gaikkáhallat/čoahkkái geassit ja ávttaid oažžut. Diesa geavahit Prostaglandin hormona mii ráhkaduvvo syntehtalaččat. Prostaglandin sáhttá biddjot cinnái dahje oaččot tableahta maid njielat.
Mii dáhpáhuvvá divššu vuolde?
Dan divššu vuolde leat don sisačálihuvvon buohccevissui. Ovdal dikšu álgá iská doavttir/sealgeeadni/jorttamora du cinni iskan dihte man guhkki mánágoahtečotta lea, man sajis, man dimis lea ja leago rahppasišgoahtán, ja gokko mánná lea čoarvedávttiid gaskkas. (daddjon Bishops score).
Foto: Haukeland universitetssjukehus
Mánás váldo CTG-registrering sihke ovdal - ja divššu vuolde. CTG (carditokografi) elektronisk elektrovnnalaš goziheapmi máná váimmu coahkkima ja - doaimma, dasa lassin vel eatni áktadoaimma. Dat váldo álot ođđa CTG-registreren ovdal juohke ođđa prostaglandin dosa. Doavttir árvvoštallá maid galgá go ultrajietnaiskkus váldot mánás ovdal dikšu álgá.
Jus oaččut dálkasa cinnái ávžžuhuvvot don gurret gužžarágu. Go dálkasat leat ožžon fertet veallát seaŋggas vuoi ii gáhča olggos.
Man guhka bistá dikšu?
Juohke njealját ja guđat diimmu gaska árvvoštallo dikšu, árvvoštallet leago ávkin mánágoahtečoddagii nu lea jurddašuvvon. Álget go ávttat/čoahkkáigaikkáhallamat, ja dađistaga árvvoštallet man garrasat ja man dávjá ávttat bohtet.
Dat addo ođđa dosa prostaglandin juohke njealját ja guđat diimmu gaska dassážii go mánágoahtečotta láddan lea ollašuvvan. Man galle dosa dárbbašuvvot ovdal mánágoahtečotta lea láddan vuolgá nissonolbmos nissonolbmui. Sealgeeadni/jorttamora/doavttir dađistaga árvvoštallá divššu, du ja máná dili. Ja dan vuođul pláne viidáset divššu, čuovvoleami – ja bidjá johtui doaimma.
Go mánágoahtečotta lea láddan ja gearggus rahpasišgoahtit, válljejuvvo dávjá oxyticindrypp álggahit riegádahttima.
Rupmašii biddjo Oxytocin hormona. Dat lea Oxytocin hormona mii oažžu mánágoađi geassádit čoahkkái ja álggahit ávttaid. Ávttat daguhit nu ahte mánágoahtečotta sirdása ja rahpá ráiggi vuoi mánná beassá riegádahttingeainnu čađa.
Mii dáhpáhuvvá divššu vuolde?
Sealgeeadni/jorttamora bidjá varrasuotnarevrre (venekanylee) ovtta varrasutnii du gieđa ala. Varrasuotnarevre lea asehis plastihkkarevrre maid diktet orrut varrasuonas, ja dálkkas addo dan čađa. Šláŋga biddjo loastariin gitta, ja don sáhtát geavahit gieđa nu movt dábálaččat riegádahttima vuolde.
Varrasuotnarevrre čađa oaččut don ávttaidoččodahttin (riestimulerende) hormona Oxytocin. Man ollu Oxytocin oaččut, heivehuvvo ja árvvoštallo ovttat ládje. Álggos álgojuvvo álot vuolegis dosain ja dađistaga lasihuvvo, dassážii go ávttat álget mat rahpet mánágoahtečoddaga ja riegádahttin álgá.
Ráigat váhpeseahka – váldit iskosa váhpečázis
Go riegádahttin biddjo johtui oxytocindrypp vugiin, mii adno dávjá seammás go rahpet váhpeseahka “váldet čazi”. Dat dahkko nu ahte sealgeeadni/jorttamora/doavttir ráigá váhpeseahka unna plastihkkafakkážiin vuoi váhpečáhci golgagoahtá. Dat daddjo amniotomi. Dat maid oalgguha ávttaid ja ovdánahtte riegádahttima.
Go riegádahttin biddjo johtui varrasuotnarevrredálkkodemiin (drypp), de dárkilit bearráigehččet máná váibmocoahkkima ja du áktadoaimma. Don biddjot gitta CTG-áhparáhtti mii čáliha/rregistrere máná váibmocoahkkima, lihkastagaid ja doaimma. CTG (carditokografi) lea elektrovnnalaš goziheapmi máná váibmocoahkkima ja doaimma, ja eatni ávttaid doaibman.
Muhtin dilálašvuođain eai boađe ávttat johtui vaikko oaččut varrasuotnarevrredálkkodeami (drypp). Don sáhtát oažžut ovdaávttaid ja ávttaid mat eai oačču mánágoahtenjálmmi rahpasit dahje eai oačču ovdánit riegádahttima. De sáhttá šaddat váldit bottu dahje heaittihit dálkkodeami. Muhttin nissonolbmot ožžot iešalddis ávttaid maŋŋel go mii leat gidden varrasuotnarevrredálkkodeami (drypp), muhto jus nu ii dáhpáhuva, árvvoštallo ođđasit varrasuotnarevrredálkkodeami (drypp) álgit maŋŋel bottu.
Maŋŋel
Dat sáhttá mannat máŋggaid diimmuid, máŋggaid beivviid dan rájes go álggaheapmi / induksjonen álgá ja dassážii go riegádahttin álgá ja don riegádahttet. Ii leat vejolaš einnostit man guhkes áiggi dat váldá ovdal dikšun lea álgán ja mii oaidnit movt du rumaš váldá dan vuostá.
Go ávttat leat álgán ja riegádahttinmannolat lea álgán manná riegádahttin dábálaččat váttuid haga.
Om fødselen ikke starter
Jus dikšu ii dagut ahte riegádahttin ii vuolgge johtui, de doavttir duinna ovttas ráhkada plána viidáset čuovvoleami ja divššu. Sáhttá vejolaš bissehit divššu ja váldit bottu, ovdal go fas bidjá johtui doaimma. Dat čájehuvvo ahte diekkár bottus lea ávki, ja riegádahttin vuolgá johtui go fas álggaha divššu.
Jus ii doaimma riegádahttima álggahandoaibma oažžut lunddolaš riegádahttima johtui dahje du ja/dahje du máná dilli gáibida jođánit riegádahttit, árvvoštallo riegádahttin keaisárčuohpahusain.
