Dikšu
Invasiv ventilasjon (áibmu)
Intubašuvdna mearkkaša ahte biddjo vuoigŋanbohcci vuoigŋanveahkkin pasieantta giehkirii mii galgá sihkkarastit ahte pasieanta oažžu áimmu. Mii dahkat dan go lea dárbu mekanihkalaš vuoiŋŋahatveahkkái eanas jándoris.
Čujuhus ja árvvoštallan
Don oaččut čujuhusa geahpesmedisiinnalaš čielggadeapmái juogo fástadoaktáris dahje dan ossodagas buohcceviesus masa don gulat.
Ovdal
Don sisačálihuvvot buohccevissui beaivvi ovdal čuohpadeami. Dáppe beasat ságastit anestesidoaktáriin ja kirurgain váldá čuohpadusa dus.
Don galggat boratkeahttá leat gaskaija rájes.
Under
Go boađat čuohpadus latnji, de bidjá anestesidoavttir du narkosa vuollái.
Mii ráigat gaskaboddosaččat ráiggi čoddagii giehkira čađa vai oažžot áimmu. Dien ráigái bidjat mii revre máid giddet báttiid du čeabet birra.
Maŋŋel
Maŋŋel čuohpahusa sirdojuvvot gozihanossodahkii .
Bohcci galggat geavahit 1–2 vahku. Dát lea danne go bohcci galgá ráhkadit kanála. Dan maŋŋá dan sadjái biddjojuvvo silikonbohcci mii lea dipmat go vuosttaš.
Leage áicil
Respirator mii lea čadnojuvvon trakeostomiijai sáhttá leat dikšunvejolašvuohta go mekanihkalaš vuoiŋŋahatdoarjja lea dárbbašlaš eanaš jándora. Lea dehálaš ahte dieđát makkár praktihkalaš ovdamunit ja váilevašvuođat leat go dus lea trakealbohcci ovdal go dan bidjá sisa.
Ovdamunnin lea ahte dus lea ollislaš kontrolla iežat vuoiŋŋahaga badjel ja ahte don soabat buhtistit ja trakealnjamman. Hehttehus lea infekšuvnna várra, vejolaš hállan- ja borranváttisvuođat, lassin dasa lea ahte dárbu lea ollu rusttegiidda ja veahkkái. Jus leat sorjavaš vuoigŋanveahkkái birra jándora juohke beaivvi, de galgá leat dus olmmoš fárus birra jándora.