Hei, du må oppdatere nettleseren din for å kunne besøke oss.
Ansvarlig foretak: Finnmarkssykehuset

Dikšu

Geahpedeaddji dikšu

Ollu pasieanttat geain leat heaggaváralaš dávddat bohtet dárbbašit geahpedeaddji dikšui. Dárbu palliatiiva dikšui sáhttá leat erenoamáš stuoris go lea oanehis eallináigi. Geahpedeami sáhttá oažžut iešguđet lágan dálkkodemiin, ságastallamiiguin ja praktihkalaš vehkiin maid oažžu iešguđet dearvvašvuođabargiin.

Geahpedeaddji divššu (palliašuvdna dahje palliatiiva dikšu) ulbmil lea buoridit eallima, sihke dutnje ja du oapmahaččaide buot muttuin go lea duođalaš dávda. Váldofokus lea eastadit ja geahpedit dávdamearkkaid nugo bákčasa, váibmogákkaheami ja lossamiela, ja veahkehit go bohtet vuoiŋŋalaš/eksistensiála hástalusat ja eará váttut mat duođalaš dávddain sáhttet boahtit.

Geahpedeaddji dikšu galgá fállojuvvot buohkaide geat dárbbašit dan, beroškeahttá dávdamearkkas, prognosas ja orrunbáikkis. Ovttaskas dearvvašvuođabargi sáhttá addit buori veahki, muhto dávjá bohtet olbmot geain leat iešguđet lágan bargoduogážat ovttasbargat duinna ja du oapmahaččaiguin vai don oaččut buoremus divššu ja čuovvoleami. Buorre ovttasbargu gaskkal buohcciviesu ja suohkana dearvvašvuođabargiid lea guovddážis.

Pasieanttat geain lea dárbu geahpedeaddji dikšui sáhttet leat hui iešguđetláganat. Árra muttus sáhttet muhtumat leat ollásit bargonávccalaččat vaikko dávdda ii sáhte buoridit. Maŋit muttus sáhttet pasieanttat ollásit veahkedárbbašeaddjit. Mis leat dávjá pasieanttaid geain lea borasdávda, muhto maiddái pasieanttat geain leat duođalaš váibmo- ja varrasuotnavigit, bistevaš geahpesdávddat ja nevrologalaš dávddat sáhttet dárbbašit geahpedeaddji divššu.

Odne leat Norggas stuorimus oassi borasdávdapasieanttat geat ožžot spesialiserejuvvon geahpedeaddji divššu. Ođđaáigásaš borasdávdadikšu dahká ahte eambbo pasieanttat ellet guhkibut dávddain, ja measta buot borasdávdapasieanttat dárbbašit kvalifiserejuvvon geahpedandivššu bákčasiidda/dahje eará giksašuhtti dávdamearkkaid vuostá daid maŋemus mánuid go ellet. Dasa lassin lea pasieanttain geat ellet guhká borasdávddain, mii lea dego bistevaš dávda, dárbu geahpedeaddji dikšui ja fuolahussii muhtun áigodagain go sis lea dávda.

Mii šaddat dávjá árvvoštallat man bistil ja man ollu divššu mii galgat addit iešalddis borasdávdii. Du háliidusa ja du gelbbolašvuođa dávdda birra lea dehálaš váldit vuhtii. Du dábálašdilálašvuođas lea maiddái stuora mearkkašupmi dasa makkár divššu don berret oažžut. Go mii plánet, álggahit ja loahpahit divššu, de dárbbašit mii dus ja du oapmahaččain dieđuid, dus galgá dasa lassin maid buorre gulahallan doaktáriin. Don oaččut dieđuid das, maid sáhtát vuordit viidásit dávdda ovdáneami ja mii lea dikšuma ulbmil mii dutnje fállojuvvo. Go lea ovdánan duođalaš buohcuvuohta, de dávddaid vuođul dikšun ja ovdánan doarjjadikšun nugo artifisála biebmu dávjá dagahit heajos beaktilvuođa, ja seammás leat lossat ja iešalddes sáhttet dagahit stuorra váttuid.

Fágaidrasttideaddji ovttasbargu

Dávjá leat máŋga iešguđet lágan ámmátjoavkku mat ovttasbarget vai don ja du oapmahaččat ožžot buoremus divššu ja čuovvoleami. Vuollelis lea oassi fálaldatlisttus čállojuvvon. Gávdnojit go dát fálaldagat, vuolgá buohcceviesus buohccieissui, don oaččut dieđu doaktáris maid don sáhtát geavahit.

 

Buohcciviesuin lea doaktáriin ja buohccedivššáriin ovddasvástádus  dálkkaslaš dikšui, ja geahpedeaddji dikšui. Lea dávjá dárbbašlaš ahte lea ovttasbargu eará ámmátjoavkkuiguin ja/dahje pallatiiva joavkkuin, muhto seaŋgalanja dahje poliklinihka bargiin lea váldoovddasvástádus go don leat buohcciviesus.

Fástadoavttir lea guovddáš doarjja go leat duođalaš buohcci, ja sus lea ovddasvástádus čuovvolit du go leat ruovttus. Sihke don, du oapmahaččat ja spesialistadearvvašvuođabálvalus berre geahččalit doalahit oktavuođa fástadoaktáriin olles dávdaáigodagas. Fástadoavtterortnega birra gávnnat dieđuid dáppe www.helfo.no.

Suohkaniid buohccedivššárat barget eanas divššuin ja fuolahemiin, sihke ruovttubálvalusas ja buhcciidruovttus. Sii ja fástadoavttir oktiiheivehit gulahallama eará dearvvašvuođabargiiguin suohkandearvvašvuođabálvalusas.

Duođalaš dávddat sáhttet mielddisbuktit iešguđet lágan hástalusaid ja givssiid. Fysioterapevta sáhttá earret eará veahkehit doaibmanhárjehallamiin, dávdamearkageahpedemiin, láhčimiin ja movt birget árgabeaivvis mii lea rievdan.

Duođalaš dávddat sáhttet dagahit hástalusaid birget beaivválaš aktivitehtaiguin. Ergoterapevta sáhttá veahkehit hárjehallat, heivehit dahje láhčit beaivválaš aktivitehtaid, ja gaskkustit veahkkegaskaomiid.

Sosionoma veahkeha du ja du oapmahaččaid duođalaš dávdda sosiála váikkuhusaiguin. Nugo addit dieđuid, rávvagiid ja bagadusaid, ja veahkehit ohcamiiguin ja eará báberbargguiguin.

Báhpain ja diakonain geat barget dearvvašvuođaásahusain lea erenoamášgelbbolašvuohta. Sin sáhttá sihtat boahtit jus dus dahje du oapmahaččain lea dárbu hupmat muhtumiin duođalaš dávdda birra. Ságastallama fáttá mearridat álot don/mearridit oapmahaččat. Sáhttet leat ovdamearkka dihte vuoiŋŋalaš dahje eksistensiála jearaldagat morraša ja heahtedili, persovnnalaš dahje bearašlaš váttisvuođaid birra. Buohcciviessobáhpas dahje diakonas lea guhkes vásáhus hupmat olbmuiguin geat leat morrašis ja heahtedilis. Lea maiddái vejolaš oažžut oktavuođa eará osku- ja eallinoaidnoservodaga áirasiiguin.

Palliatiiva joavkkus leat iešguđet lágan dearvvašvuođabargit geat leat spesialisttat geahpedeaddji divššus. Joavkkus leat miellahtut muhtun dahje buot ámmátjoavkkuin mat badjelis leat namuhuvvon. Joavku sáhttá veahkehit dakko gokko lea dárbu, maiddái du luhtte ruovttus dahje báikkálaš buhcciidruovttus. Ovttas suohkandearvvašvuođabálvalusain, duinna ja du oapmahaččaiguin ráhkada joavku plána movt viidáset dikšu ja čuovvoleapmi galgá leat.

Muhtun buohcciviesuin lea palliatiiva joavkkus ovddasvástádus sierra seaŋgaossodahkii gos lea geahpedeaddji dikšu. Suohkanlaš buhcciidruovttuin sáhttet maid leat dakkár ovttadagat, dahje doppe leat muhtun seaŋggat várrejuvvon pasieanttaide geat dárbbašit geahpedeaddji divššu.

Buot guovlluin riikkas, ja eanas dearvvašvuođaásahusain ja suohkaniin, gávdnojit fierpmádagat main leat mielde borasdávdafuolahusa ja geahpedeaddji divššu resursabuohccedivššárat. Fierpmádagat main leat fysio- ja ergoterapevttat leat maid olámuttos máŋgga fylkkas.
Fierpmádagaid resursaolbmuin lea gelbbolašvuohta ja erenoamáš beroštupmi geahpedeaddji dikšui. Sii sáhttet addit rávvagiid ja dieđuid fálaldagaid birra mat gávdnojit ja dan birra mot láhčit ruovttu. Sii sáhttet maid leat buorit ságastallanolbmot geat sáhttet muitalit ja bagadallat divššu liigeváikkuhusaid birra ja dávdamearkkaid geahpedeami birra.

Čujuhus ja árvvoštallan

Geahpedeaddji divššu dárbu rievddada pasieanttas pasientii. Buohkat geat barget dearvvašvuođadoaimmahagas galget sáhttit fállat geahpedeaddji divššu. Sáhttá goitge leat nu ahte muhtun pasieanttain leat hui ollu givssit oktanis dahje hui garra givssit, nu ahte lea dárbu čujuhit sin palliašuvnna spesialisttaid lusa, vai ožžot dárbbašlaš buori divššu.

Go buohcceviessu oažžu čujuheami, de lea doavttir gii árvvoštallá dan. Heahtemuddu árvvoštallojuvvo juohke ovttaskas dáhpáhusas. Du dábálaš dearvvašvuođadilálašvuohta ja du dávdamearkagovva leat dehálaš oasit mat berrejit váldot mielde árvvoštallamis.

Pasieanta gii sáddejuvvo palliatiivadivššu spesialisttaid lusa, galgá dieđu ožžon lea go sus buoritkeahtes dávda, ja lea go dárbu dávdamearkkaid geahpedeapmái ja/dahje spesialiserejuvvon palliatiivabálvalussii.

Før

Du bivdet dávjá, sihke sisačáliheamis ja poliklinihkalaš diimmus, vástidit jearaldagaide dárbbašatgo veahki, resurssaid ja makkár vejolaš givssit dus leat. Dat sáhttá addit buori bajilgova makkár dávdamearkkat dus leat, ja dat lea buorre vuođđu gulahallamii gaskkal du ja dearvvašvuođabargiid. Oallugiid mielas lea ovdamunni go oapmahaš lea mielde diimmus dahje go sisačálihuvvot.

Givssiid kárten

Go dearvvašvuođabargit galget plánet ja árvvoštallat mii dutnje lea buorre dikšu, de lea mearrideaddji ahte don ieš muitalat sidjiide iežat givssiid (dávdamearkkaid) birra.

Buot pasieanttat geain lea dárbu geahpedeaddji dikšui, berrejit oažžut dieđu man deaŧalaš lea dávdamearkkaid struktuvrralaš kárten. Muhttin kártemiid geavahit mii jearaldatskovvi veahkkin vuolggasadjin ságastallamii doaktáriin dahje eará dearvvašvuođabargiiguin. Makkár dávdamearkkaid don vásihat, ja man muttos dat leat, rievddada dávdda mielde, makkár muttos dus lea dávda ja pasieanttas pasientii. Dan dihte lea dehálaš ahte lea vuđolaš kárten sihke ovdal dikšu álgá ja máŋgii go leat divššu vuolde.

Under

Vuosttaš geardde go boađát poliklinihkkii dahje seaŋgaossodahkii, de lea dus ságastallan sihke buohccedivššáriin ja doaktáriin.

Makkár viidáset čielggadeapmi dahkko, ja makkár divššu oaččut, lea čadnon du čulbmii ja makkár givssit dus leat. Givssit ja dávdamearkkat mat sáhttet čuožžilit ja maidda dárbbašat buoret geahpedeami sáhttet ovdamearkka dihte leat bákčasat, váibmogákkahat, biebmováttut, obbon, oađđinváilevašvuohta, lossa vuoiŋŋahat ja lossamiella. Leat ollu iešguđet lágan fágajoavkkut geat ovttasbarget dutnje addit buoremus divššu. Du oapmahaččat sáhttet maid oažžut ságastallanfálaldaga.

Mii háliidit, ja mii leat geatnegahtton atnit fuomášumi mánáide bearrašiid gos ollesolmmoš lea duođalaš buohcci. Jus du bearrašis leat mánát, de vásihat ahte mii jearrat máŋga gažaldaga mat váikkuhit mánáid buresbirgejupmái.

Dávjá addojit dálkasat mat geahpedit du dávdamearkkaid.

Muhtun buohcceviesuin fállojuvvo pasieanttaide palliatiiva beaivedikšu. Dákkár beaivedikšu lea gaskaboddosaš čoavddus gaskal poliklinihkalaš čuovvoleami ja buohccevissui orruma.

Etter

Buohcciviesus lea lagas ovttasbargu suohkana dearvvašvuođabargiiguin. Ovdal du čálihit olggos dahje ovdal vuolggát ruoktot poliklinihkalaš diimmus, váldá buohcceviessu oktavuođa suohkaniin jus lea dárbu.

Go sihke buohcceviesus ja suohkanis leat máŋga olbmo dahje etáhta geat leat mielde du dikšumis, de lea dehálaš ahte oaččut čielga dieđuid das geas lea ovddasvástádus mas ja geainna galggat váldit oktavuođa iešguđet dilálašvuođain. Dehálaš oassi palliatiiva divššus ii leat dušše čoavdit váttisvuođaid dál, muhto ovdagihtii plánet daid dárbbuid mielde maid sáhtát oažžut go dávda ovdána.

 

Dárkkistusat buohcciviesus ja fástadoaktára luhtte šiehtadallojit dárbbu mielde. Vaikko dus leat fásta dárkkistusat buohcceviesus, de lea dehálaš ahte lea jámma čuovvoleapmi fástadoaktára luhtte.

Jus leat hui ollu hedjonan, ja lea váttis vuolgit fástadoaktára lusa go leat ruovttus, sáhttá fástadoavttir boahtit du lusa ruoktot. Don sáhtát maid oažžut čuovvoleami suohkana resursabuohccedivššáris dahje borasdávdakoordináhtoris. Jus lea šiehtadallon fástadoaktáriin, de sáhttiba buohcciviesu buohccedivššár ja doavttir boahtit pasieanttaid lusa ruoktot jus lea nu ahte sii eai sáhte vuolgit  buohccivissui. Dat árvvoštallojuvvo juohke ovttaskas olbmo ektui, dat lea erenoamáš áigeguovdil buozalmasvuođa maŋimuš oasis ja go galgá láhčit dili pasieanttaide geat háliidit jápmit ruovttus.

Jus oaččut givssiid maid lea váttis gieđahallat ruovttus, de sáhttá leat áigeguovdil oanehis orrun buhcciidruovttus dahje sisa čálihuvvot buohccevissui. Ulbmil das sáhttá leat veajuiduhttin ja hárjehallan, muddet dávdamearkageahpedeami divššu dahje ruovttu láhčin ovdal vuolggát ruoktot.

Suohkanis, Norgga Borasdávdasearvvis ja eará organisašuvnnain leat iešguđet lágan fálaldagat pasieanttaide ja oapmahaččaide, leat fálaldagat maiddái mánáide ja nuoraide geat leat oapmahaččat. Norgga Borasdávdasearvi sáhttá maid addit dieđuid skuvllaide ja mánáidgárddiide.

Ollu pasieanttat geat ožžot geahpedeaddji divššu háliidit  eanemusat leat ruovttus. Jus dan galgat oažžut doaibmat, de lea dehálaš ahte lea buorre ovttasbargu gaskkal buohcceviesu, suohkana dearvvašvuođabargiid ja pasieantta. Dearvvašvuođabargiin lea buorre gelbbolašvuohta, ja vásáhus, movt duođalaš buhcciid galgá fuolahit ruovttus.

Oapmahaččat sáhttet oažžut friddja barggus ja oažžut máksojuvvot fuolahusruđaid NAV:s go dikšot fuolkki ruovttus. Dán ortnega sáhttá oktiibuot geavahit 60 beaivvi, man sáhttá juohkit áiggi badjel ja gaskkal máŋga oapmahačča. Don gávnnat dieđuid ortnega birra dáppe www.nav.no.

Go jápmin lahkona, de čuožžila dávjá eahpesihkarvuohta ja bohtet jearaldagat oapmahaččain. Dearvvašvuođabargit sáhttet leat buorit doarjagat dán muttus. Dearvvašvuođabargit sáhttet dávjá vástidit maid sáhttá vuordit ja makkár mearkkat čájehit ahte jápmin lea lahka. Jápmin lea iešguđet lágan olbmos olbmui. Goitge leat muhtun mearkkat mat sáhttet muitalit ahte jápmin lahkona:

  • Biebmo- ja juhkandárbu hedjona
  • Vuoiŋŋahat rievdá
  • Dihtomielalašvuohta rievdá ja lea sosiála geassádeapmi eallimis
  • Veallá seaŋggas ja oađđindárbu lassána
  • Šliettas

Maiddái eallima maŋemus muttus sáhttit mii eatnasiin geahpedit givssiid, sihke buohcceviesus, buhcciidruovttus dahje ruovttus.

Jus lea duođalaš dávda – ja earenoamážiid maŋemus muttus – de lea dehálaš ahte lea plána mo iešguđetlágan hedjonemiid galgá gieđahallat. Dat mearkkaša maid ahte mearrida maid dalle go ovdamearkka dihte ealáskahttinsoahpamuš, divššu intensiivaossodagas dahje antibiotihkadikšun ii leat ávkkálaš dikšun, dahje dat sáhttá dušše dagahit lasi dahje guhkit gillámuša.

Ollu pasieanttat háliidit jápmit nu lahka ruovttu go vejolaš, dahje iežaset ruktui. Lea dehálaš ahte dakkár háliidusat gaskkustuvvojit oapmahaččaide ja dearvvašvuođabargiide. Ollu háviid lea vejolašvuohta dahkat dan. Lagas ovttasbargu gaskkal pasieantta, oapmahaččaid ja suohkandearvvašvuođabálvalusa šaddá earenoamáš dehálaš dán áigodagas.

Jus bures galgá láhčit dili jápmimii ruovttus, de berre plánet ja láhčit dili buori áiggis ovdal go pasieanta jápmá. Danin lea dehálaš ahte buozalmasvuođa áigge ságastallá ovttas sihke bearrašiin ja dearvvašvuođabargiiguin makkár sávaldagat leat maŋimuš áiggis. Muhtimin orro dákkár ságastallamiid álggaheapmi unohas, muhto ollugat liikká vásihit ahte go ságastallet ovttas dan birra mii lea ovddabealde, de dat buktá ráfi ja oadjebasvuođa. Dasa lassin dat lasiha olbmo vejolašvuođa eallit dálá áigge iežas sávaldagaid ja árvvuid mielde.

Álkimus definišuvdna morrašis lea reakšuvdna das go leat massán muhtuma. Moraš geavahuvvo eanemusat dan oktavuođas go muhtun jápmá, muhto pasieanttat ja oapmahaččat sáhttet maid moraštit go leat massán doaimmaid, sosiála eallima ja oktasaš aktivitehtaid. Dan botta go oapmahaččat galget massit ovtta olbmo, de buohcci galgá massit buohkaid, ja moraš álgá juo ollu ovdal massima. Olbmot moraštit hui iešguđet ládje sihke ovdal ja maŋŋel jápmima. Muhtumat čirrot ollu, eará eai oba čieroge. Muhtun maŋisbáhccit ohcalit ráfi ja beassat leat okto, earát fas dovdet dárbbu doaimmaide ja sosiála eallimii. Ii dat gávdno makkárge málle dasa mii lea rievttes moraš. Go muhtun bearrašis jápmá, de lea dábálaš dovdat guorosvuođa ja oktovuođa, ja sáhttá leat gáibideaddji nagodit álgit miellagiddevaš doaimmaiguin, leat sosiála, čatnat ođđa oktavuođaid ja hukset eallima su haga gii lea jápmán. Sáhttá leat dábálaš "oaidnit" ja "gullat" su gii lea jápmán. Bargu dahje eará doaimmat sáhttet máŋgasii addit dárbbašlaš vuoiŋŋasteami lossa jurdagiin. Geahččat govaid, hupmat su birra gii lea jápmán, boagustit ja čierrut ovttas leat muhtun vuogit movt sáhttá massima gieđahallat.

Oallugiidda mearkkašit ránnját ja olbmát hui ollu, muhtumat veahkehit praktihkalaččat, earát ovttastallamiin dahje ságastallat morraša birra. Ránnját ja olbmát fertejit duostat váldit oktavuođa, veahkehit praktihkalaččat ja jearrat movt dat manná, muhto sii fertejit diktit morašteaddji mearridit man birra galgá ságastallat. Jus morašteaddji ii vásit buorráneami jahkebealis dahje jahkái, de sáhttá leat dárbu váldit oktavuođa fástadoaktáriin ja oažžut čujuheami ámmátlaš veahkkái. Morašjoavkku fálaldagat gávdnojit máŋgga sajis. Dieđuid daid birra sáhtát gávdnat go válddát oktavuođa ovdamearkka dihte Norgga Borasdávdaservviin dahje Norgga Girkuin.

Mánát ja nuorat geat leat morrašis dárbbašit oadjebas ollesolbmuid iežaset luhtte, geat váldet vára sis, ságastallet singuin ja geat geahččalit doalahit árgabeaivvi eallima nu lei ovdal. Mánáidgárdi ja skuvla berre leat mielde nu ahte mánáid sáhttá čuovvulit. Seamma ládje dego ollesolbmot, berrejit mánát maid oažžut fálaldaga geahččat su gii lea jápmán ja oassálastit muitobottus ja hávdádeamis.

Moraš joavkkut: Sorggrupper.no