Hei, du må oppdatere nettleseren din for å kunne besøke oss.
Godkjent dato: 2024-01-26
Ansvarlig foretak: Helse Bergen

Dikšu

Áhpehisvuohta – máná bearráigeahčču eatni siste

Riegádahttin lea gáibideaddji sihke eadnái ja mánnái. Sealgeeadni/jorttamora dahje doavttir áicá máná dili geažusáigge riegádeamis.

Riegádahttin lea deaŧalaš ráhkkanahttit máná eallimii olggobealde mánágoađi. Ávttaid deaddin ja deaddu máná vuostá ja go manná riegádahttingeainnu čađa, lea deaŧalaš dasa mii dáhpáhuvvá máná eallimii eatni siste gitta eallimii olggobealde.

Før

Ogilihkastagat ja čiekčamat

Maŋŋel áhpehisvuođa vahku 18 dovdet eanas áhpeheamit beaivválaš lihkastagaid ja čiekčamiid ogis. Don áiggi mielde oahpat máná ritma ja lihkadandábiid. Muhtin mánát leat eambbo lihkadeaddjit muhtin osiin beaivvis, earát ges čikčet ja lihkadit eambbo go leat alla jienat dahje go don lihkadat, aiddo leat boradan ja sullasaš. Áhpehisvuođavahku 28 rájes galggat don dovdat lihkadeami/čievččasteami unnimusat 10 geardde beaivvis.

Dađi mielde go čoavji stuorru ja go šaddá unnit sadji lihkademiide mánágoađis, dovddat don máná lihkadeami eará ládje go árrat dan áhpehisvuođas. Don galggat goitge dovdat jeavddalaš lihkadeami mánás.

Leage áicil

Leat go eahpesihkar leat go dovdan lihkadeami guhkes áigái, de sáhtát geahččalit iđihit lihkastaga/čievččasteami. Daga juoga máid dieđát ahte boktá máná; Bija musihka ala, juga juoidá mii lea njálggat ja galmmas dahje sullasaš. Geahččal dovdat lihkesta go mánná. Jus don oaččut buriid čievččastemiid ja lihkademiid, de leat dat vástádus ahte mánás lea buorre dilli.

Jus ii lihkes mánná nu ge ledjet vuordán, váldde oktavuođa sealgeetniin/jorttamorain, doaktáriin dahje riegádahttinossodagain oažžumis liige árvvoštallama ja vejolaččat dárkkisteami.

Under

Sealgeeadni/jorttamora dahje doavttir sáhttá iešguđet ládje čuovvut mielde movt mánás lea ovdal ja gasku riegádeami. Man ládje ohki gozihuvvo riegádeamis, árvvoštallojuvvo dan vuođul movt du áhpehisvuohta lea leamašan; Jus don ja mánná leahppi dearvašat ja visot lea láhččojuvvon nu ahte šaddá dábálaš riegádeapmi dahje jus lea mihkkege dus dahje mánás mii gáibida eambbo goziheami.

 

Sealgeeatnistetoskohpa lea okta muorrarevrebohcci mii biddjo du čoavjji ala, juste badjel dan oasi gokko máná váibmorávkanasát gullojit buoremusat. Sealgeeatnistetoskohpa vehkiin sáhttá sealgeeadni/jorttamora dahje doavttir guldalit máná váibmoravkima. Máná váibmoravkin nammaduvvo ogijietnan riegádeamis. Ogijietna čilgejuvvo frekveanssaiguin ja jámmavuođain. Dábálaččat galgá ogijietna rievddadallat gaskal 110 – 150 coahkkimiin juohke minuhtas.

Ogijietna oktan dieđuiguin vábi birra (goas dat lea golggihan) ja máná lihkadeapmi, addá deaŧalaš dieđu mot máná dilli lea ja mot mánná birgehallá riegádeamis.

Sealgeeadni/jorttamora guldala ogijiena čađat dan riegádahttimis. Loahpageahčen dan riegádeamis, go mánná johtá dan gáržžimus oasis riegádahttingeainnus, guldala sealgeeadni/jorttamora dávjjibut ogijiena go árabut dan riegádeamis. Dat maŋemus oassi riegádeamis lea losimus rahčamuš mánnái.

 

Doppler lea okta elektrovnnalaš rusttet mii adno guldalit máná váibmofrekveanssa/ravkima, seamma ládje dego sealgeeatnistetoskohpa. Erohus lea ahte Doppler lea okta elektrovnnalaš rusttet mas lea skájan mii dahká ahte ogijietna sáhttá gullot buohkaide lanjas.

 

Jus sealgeeadni/jorttamora dahje doavttir lea eahpesihkar dahje mearkkaša ahte mánás ii leat dat buoremus dilli, de gozihuvvo mánná soames áigái, vejolaččat olles dan riegádahttimis.

CTG lea okta elektrovnnalaš bearráigeahčči máná váibmoravkimii. Dáinna bearráigeahčuin kártejuvvojit máná váibmoravkin ja man dávjá ávttat bohtet. Dát addá buori gova mot mánás lea, ja makkár návccat das leat birgehallat riegádeamis.

CTG-bearráigeahčus biddjojit guokte elektroda du čoavjji ala ja darvvihit daid fadnilis báttiin. Okta dain lohkka máná váibmofrekveanssa, dat nubbi ges lohkka ávttaid. Sihke váibmofrekveanssat ja ávttat mat lohkkojit,čájehuvvot CTG-rusttega šearpmas- ja loguid sáhttá čálihit olggos.

 

Máná čievččastagaid dahje lihkademiid sáhttá maid lohkat, juogo rusttegiin dahje ahte don deaddilat boalu juohke háve go dovddat máná lihkasteami.

Jus mánná čájeha makkárge mearkkain streassa dahje leat beare unnán návccat nagodit riegádeami (ovdamearkka dihte jus leat leamaš váttut áhpehisvuođas dahje jus eadni dahje mánná lea leamaš buohcci), de čađđat bearráigehččojuvvo mánná. Dat árvvoštallojuvvo juohke áidna dáhpáhusas.

Go galgá oažžut dárkilet ja sihkkaret bearráigeahču, de sáhttá šaddat dárbu darvvihit elektroda njuolga mánnái. Jorttamora dahje doavttir boahtá dakkár dáhpáhusain darvvihit elektroda máná lihkkái cinneiskkadeami vuolde. Mánná dovdá dan dego unna čuggestahkan.

Vuohki lea ovdánahttojuvvon vai fuomášit mánáid geat eai oaččo áimmu váibmodeahkkái riegádahttima vuolde. Dat vuohki addá eambbo dieđuid máná dili birra go dušše CTG.

Dan botta go CTG lohkka ogi váibmofrekveanssaid, sisttisdoallá STAN-analysa dieđut dan oasi birra gos ogi EKG rievddadallá go áimmu ii oaččo. Dát oassi EKG`as lea nammaduvvon ST, ja dan dihte lea bearráigeahču namma STAN (ST-ANaysa).

Go don leat riegádahttimin ja go lea dárbu bearráigeahččat STAN`ain, darvvihuvvo okta elektroda lihkkái máná oaivái (Máná čurtái jus lea bađalaš riegádeapmi) maŋŋel go váhpeseahkka lea ráigánan. Okta loasttarsoullásaš elektroda darvvihuvvo maid du čoarbbeallái. Dan áktalohkan oktavuođas fertet oažžut boahkána badjel čoavjji. Visot laktojuvvo ovtta STAN-rusttegii, ja lohkama bohtosiid analysere sealgeeadni/jorttamora dahje doavttir.

Etter

Sealgeeadni/jorttamora dahje doavttir addá dutnje dieđuid čađat máná dili birra. Go mánná lea riegádan de muhtin dáhpáhusain váldo varraiskkus náhpečoalis. Dat varraiskkus analyserejuvvo go das sáhttá oaidnit lea go mánná leamašan áimmu haga riegádahttima vuolde.

Sist faglig oppdatert 2024-01-26