- Áhpeheamit geain lea buidodat dahje buoidivuohta gos BMI lea vuollel 35 čuovvuluvvot vuođđodearvvašvuođabálvalusa bokte. Mii ávžžuhit lagas čuovvuleami gos rávvagat leat rievdadit borrandábiid ja eallinvuogi.
- Áhpeheamit geain lea BMI badjel 30 ávžžuhuvvot varraiskosa (HbA1c) ovdal áhpehisvuođavahku 16 fuomášumis vejolaš diabetes mellitus máid eai leat diehtán.
- Áhpeheamit geain lea BMI badjel 25 ávžžuhuvvot glukosanoađđeiskosa áhpehisvuođavahku 24 – 28 fuomášumis lea go áhpehisvuođadiabetes.
- Áhpeheamit geain lea BMI badjel 35 čujuhuvvot spesialista lusa 24. vahku áhpehisvuođas, gos spesialista čuovvula 24., 32. Ja 36 vahku áhpehisvuođas.
- Vahku 32 rájes de berrejit du čuovvulit dan poliklinihkas gos don galggat riegádahttit. Čuovvuleami viidodat lea sorjavaš ahte leat go eará lassidilálašvuođat mat čuhcet sutnje gii lea áhpeheapmin ja ohkái (áhpehisvuođamirkkohus, alla varradeaddu dahje diabetes).
Dikšu
Áhpehisvuohta – Buidodat
Buidodat ja buoidivuohta áhpehisvuođas lasiha várálašvuođa ahte šaddet váttisvuođat sihke áhpehisvuođas, riegádahttimis ja mánnáoažžunáiggis. Buidodat ja buoidivuohta sáhttá leat okto dahje leat oassin ovtta seagáš dávdagovas. Áhpeheamit ožžot rávvaga lihkadit unnimusat 30 minuhta juohke beaivvi (vácce áinnas tuvrra). Jus BMI lea badjel 30 de lea ráva lasihit deattu 5 – 9 kg áhpehisvuođas.
Buidodat ja buoidivuohta mielddisbuktá dearvvašvuođavárálašvuođa maid sáhttá unnidit dearvašit borrandábiin ja lihkademiin. Áhpehisvuohta lea okta áigodat goas nissonolbmot erenoamáš álkit váldet vuosttá dieđuid ja čuovvoleami buidodahkii ja buoidivuhtii. Dearvašit biebmodáhpi ja lassi lihkadeapmi ii atte nu go diehtit heitot bohtosiid áhpehisvuhtii. Dihtomielalaš ruoidnadeapmi ii ávžžohuva.
Norgga eisseválddiid biebmoráva áhpehemiide gávnnat dáppe: Matportalen.no