Hei, du må oppdatere nettleseren din for å kunne besøke oss.
Godkjent dato: 2022-04-20
Ansvarlig foretak: Sunnaas sykehus

Dikšu

Rehabilitering - hjerneslag, samisk

Vuoiŋŋaščaskkástat dáhpáhuvvá fáhkka ja ovdasiid haga.  Vuoiŋŋaščaskkástat lea duođalaš dávda, ja lea dehálaš jođánit oažžut oktavuođa ambulánssain telefovdnanummariin 113. Maŋŋel fáhkkadivššu lea dehálaš álgit jođánit veajuiduhttimin.  Lea stuora variašuvdna das makkár váikkuhusat bohtet vuoiŋŋaščaskkástagas, ja man viiddis veajuiduhttin dárbu šaddá.

Čujuhus ja árvvoštallan

Fástadoavttir dahje buohcciviessoossodaga doavttir, geas lea ovddasvástádus pasieanttaide, sáhttá čujuhit veajuiduhttimii.  Čujuhusas ferte boahtit ovdán ahte pasieanttas lea veajuiduhttinpotensiála, ja ferte maid lea čilgehus makkár dássi doaimmas lea.   

  1. Pasieantta namma, riegádannummár, rievttes čujuhus ja telefonnummar, vejolaččat váhnemiid namma.  
  2. Doaktára namma, čujuhus ja telefonnummar. 
  3. Pasieantta diagnosa ja čilgehus movt givssit čuhcet beaivválaš doaimmaide mat gullet bargui, ohppui ja astoáigái.  (Rumašlaš, psykalaš ja sosiála). 
  4. Mielddusin galgá bidjat ođastuvvon bajilgova das makkár dálkasat geavahuvvojit. 
  5. Dieđut oadjo- ja bargodili birra. 
  6. Árvvoštala dárbbašuvvo go dulka. 
  7. Jus lea áigeguovdil, atte dieđuid njoammudávdastáhtusa birra mii gáibida sierranasvuođa buohcceviesus (omd. MRSA, ESBL. VRE).
  8. Čilge čuolmma ja čujuheami duogáža nu konkrehta go vejolaš. Mii lea pasieantta konkrehta mihttu/motivašuvdna veajuiduhttimii? 
  9. Lášmmodahttin/veajuiduhttin ii leat čilgejuvvon doarvái. 
  10. Makkár doaimmat leat geahččaluvvon báikkálaččat 1. linjabálvalusas? 
  11. Makkár váikkuhus lei doaimmain? 
  12. Makkár aktivitehta/hárjehallan lea pasieanttas beaivválaččat? 
  13. Leago pasieanttas individuála plána? 
  14. Leago spesialista árvvoštallan pasieantta? Jus lea, de biddjo epikriisa mielddusin. 
  15. Lea go pasieantta ovdal ožžon seamma dili/diagnosa dihte veajuiduhttinorruma/poliklinihkka/beaivefálaldaga spesialistadearvvašvuođafálaldagain (almmolaš, priváhta)?
  16. Jus lea: 
  17. Mat ledje báikkálaš čuovvolanlágideamit maŋŋel veajuidahttinorruma? 

• Makkár ođđa doaibmamassimat leat boahtán?
 
Maŋemus orruma epikriisa biddjo mielddusin. 



Før

Váldde fárrui

  • Individuála plána dahje individuála oahpahanplána jus dus lea.  
  • Ođastuvvon medisiidnalisttu (dálkkaslisttu). 
  • Hárjehallan- ja vejolaččat vuojadanbiktasiid (jus buohcciviesus lea basseaŋga)

Fertet buori áiggis muitalit jus dárbbašat earenomáš borramuša dahje dulkka, unnimus vahkku ovdal sisačáliheami.


Under

Veajuiduhttinorrumis lea dárbbašlaš vuoruhit muhtun dikšundoaimmaid ovdalii earáid.  Dan dihte ferte dikšun hábmejuvvot dakkár vuođuin mas lea lagas gulahallan gaskal du ja du oapmahaččaid ja doaresfágalaš joavkku. Go leat mearkkašahtti kognitiiva vigit,  de sáhttá dat mielddisbuktit stuora hástalusaid. 

Veajuiduhttindoaibma váldá vuhtii

  • persovnnalaš beliid (luonddu, beroštumiid, nákcengálggaid, agi, bargodili jna.)
  • dávdamearkagova (bohtosa, dávdamearkkaid, rievdadusaid maŋŋel áigeguovdilis vigi)
  • áigeaspeavtta (dás oaivvilduvvo man guhká pasieanta lea veajuiduhttimis) mas rievdadusat sáhttet dáhpáhuvvat jođánit, erenoamážit álggus. 

Vai dus šaddá buorre veajuiduhttin, de lea dehálaš ahte mihtut heivejit dutnje.  Midjiide lea dehálaš ahte don ieš leat guovddážis bidjamis iežat veajuiduhttinmihtuid.  Jus dutnje lea váttis bidjat mihtuid dahje muitalit iežat mihttoáigumušaid, de sáhttit mii veahkehit du dán barggus.  Dasa lassin mii veahkehit du konkretiseret mihtuid.  Jus háliidat, de mii váldet vuhtii maid oapmahaččaid.  Mihtuid mii ráđđádallat duinna olles áiggi go orut doppe.  Doaktáris ja buohccedivššáris lea váldoovddasvástádus dasa ahte don leat mielde mihttobidjanbarggus.  Mihtut definerejuvvojit ja čállojuvvojit mihttočoahkkimiin.  


Etter

Viidáset čuovvoleapmi láhččojuvvo ovttas čuovvuleaddji ásahusain.  Maŋŋel go orrun loahpahuvvo, de oaččut don ja áigeguovdilis ovttasbargooasálaččat sáddejuvvot medisiinnalaš epikriissa ja doaresfágalaš raportta mas veajuiduhttinorrun ja du dilálašvuohta lea čilgejuvvon. 

Vuoiŋŋaščaskkástaga veajuiduhttin lea guhkes proseassa mii bistá oalle ollu maŋŋelii go čálihuvvot olggos buohcciviesus. Eanas pasieanttat čálihuvvojit olggos nu ahte sis leat ruovttus iešguđet muttos veahke- ja doarjjadoaimmat.

Dárbbu mielde rávve maid doaresfágalašjoavku viidáset čielggademiide/čujuhemiide, viidáset dikšun- dahje veajuiduhttindoaimmaide. 


Sist faglig oppdatert 2022-04-20