Hei, du må oppdatere nettleseren din for å kunne besøke oss.
Ansvarlig foretak: Finnmarkssykehuset

Dávdameroštallan

ADHD rávisolbmuin

ADHD mearkkaša attention-deficit/hyperactivity disorder ja dan dovdomearkkat leat čielga áicilvuođamassin, ráfehuhttin, stađuhisvuohta ja impulsivitehta. ADHD - diagnosa sáhttá maid biddjot go dávdamearkagova dovdomearka vuosttažettiin lea áicilvuođamassin (ADD).

Personer med ADHD har symptomer på uoppmerksomhet, impulsivitet eller hyperaktivitet. Hos jenter er uoppmerksomhet ofte mer dominerende enn hos gutter. Fastlegen kan henvise deg eller barnet ditt til videre utredning.

ADHD er forkortelse for Attention Deficit/Hyperactivity Disorder.

Rundt 5 % av barn og unge har ADHD. For mange fortsetter vanskene inn i voksen alder. Jenter får ofte diagnosen senere enn gutter.

ADHD gir risiko for å utvikle en rekke ulike vansker. Derfor er det viktig å få hjelp så tidlig som mulig. Snakk med fastlegen din om du eller barnet ditt viser tegn på ADHD som går ut over evnen til å fungere i dagliglivet. Legen kan ikke sette diagnose, men henvise videre.

Det er ingen enkelt test som kan bekrefte eller avkrefte ADHD. Diagnosen blir satt etter en grundig utredning, og er basert på en helhetsvurdering. De fleste som har ADHD, har også andre vansker og tilstander.

Ulike tiltak i miljøet, ofte i kombinasjon med medisiner, kan gjøre hverdagen lettere for personer med ADHD.

Diehtu helsenorge.no

Dikšunvuogit

Pasieanttain leat iešguđet lágan dikšunvuohkedárbbut, sihke dan dihtego mii leat iešguđetláganat, ja maiddái go garra ballu sáhttá leat iešguđet lágan olbmos olbmui. Muhtumiin leat dávjá lassigillámušat, ovdamearkka dihte oahppanváttisvuođat, dysleksiija, garra balu gillámušat, lossamiella ja gárrendilleváttisvuođat. Du terapevta heiveha divššu ovttas duinna, ja vállje daid teknihkaid mat dutnje heivejit buoremusat.

Čujuhus ja árvvoštallan

Don dárbbašat čujuheami jus galggat oažžut divššu spesialistadearvvašvuođabálvalusas. Lea dábálaččat fástadoavttir gii čujuha du spesialistadearvvašvuođabálvalusa čielggadeapmái ja dikšui, muhto eará dearvvašvuođabargiid sáhttet maid čujuhit du dohko. Spesialistadearvvašvuođabálvalus boahtá de Dearvvašvuođadirektoráhta vuoruhanbagadusa vuođul, «Psyhkalaš dearvvašvuođasuddjen ollesolbmuide»  mearridit leago dus vuoigatvuohta spesialistadearvvašvuođabálvalusa dikšui.

Guorahallan

Gávdnojit máŋga eará dávdda dahje dilálašvuođa mat sáhttet addit sullii seamma dávdamearkkaid go ADHD. Danin lea dárbu vuđolaš čielggadeapmái. Gávnnahan dihtii leago sáhka ADHD:s, de fertet oažžut vástádusa čuovvovaš gažaldagaide:

Leago dus fuomášanváttisvuođat, hyperaaktivitehta vai impulsivitehta?

Dása mii oažžut vástádusaid guorahallamin ja jearahallamin du dávdamearkkaid birra. Don ja oapmahaččat, dahje muhtun eará olmmoš gii du dovdá bures, jerrojuvvo deavdit kártenskovi. Sáhttá maid dasa lassin dárbbašuvvot neuropsykologalaš iskkadeapmi.

Leat go dus leamaš dát váttisvuođat ovdal go devdet 12 jagi?

Gávnnahan dihtii dán, de háliidit jearahallat ovtta oapmahaččas gii dovdá du mánnávuođa rájes. Dasa lassin sáhtát ieš váldit oktavuođa skuvllain, PP-bálvalusain ja sullasaččain vai oaččut raporttaid, árvosániid dahje sullasaččaid.

Sáhttá go buorebut čilget eará váttuid?

Danin fertet kártet dávdamearkkaid ja iešguđetlágan eallindáhpáhusaid maid leat vásihan. Dan sáhttit dahkat iešguđetlágan jearahallamiiguin, ja dieđuid viežžamiin vejolaš ovddeš čielggademiin/dikšumiin.

Leat go du váttisvuođat nu stuorrát ahte gánnáha go diagnosa bidjat?

Máŋgasiin sáhttet leat áicanváttisvuođat nu ahte dat eai heađuš eallit buori eallima. Mii áigut danne kártet dagahitgo dávdamearkkat váttisvuođaid ovtta dahje máŋgga suorggis eallimis.

Geavahat go alkohola, dálkasiid dehe gárrenmirkkuid mat sáhttet čilget váttisvuođaid, dehe mat sáhttet dagahit ahte vejolaš divššu ii sáhte doaimmahit?

Jus dat ii dáhpáhuva, de gáibiduvvo gožžaiskkus dehe varraiskkus ovdal dutkama. Jus ovdal lea leamaš gárrenváttisvuođat dahje balahuvvo ahte dat lea dáhpáhuvvan, de sáhttit mii gáibidit duođaštusa ahte it geavat gárrenmirkkuid, ovdal go čielggadeapmi álggahuvvo. Dan sáhtát ieš šiehtadit fástadoaktáriinnát.

Dikšu

Juohke divššus lea dehálaš ahte don ovttas divššodeddjiin soabadat divššu ulbmila. Buorre oktavuohta divššodeddjiin lea dehálaš vai oaččut buori veahki.

Dutnje, geas lea ADHD, gávdnojit máŋga vejolaš dikšumat. Juste guhtemuš lea buoremus dutnje, dan sáhttibehtet ovttas gávnnahit. Dat gohčoduvvo ovttasválljen. Dus lea vuoigatvuohta leat mielde mearrideamen.

Ovttasválljen mearkkaša ahte don oaččut dieđuid iešguđet molssaeavttuid ovdamuniid ja heajos beliid birra. De sáhtát don ovttas dearvvašvuođabargiiguin vihkkedallat daid nubbi nuppi ektui, dan vuođul mii lea dehálaš dutnje.

Dá leat golbma gažaldaga maid sáhtát divvut du diktojeaddjái: 

  • Makkár molssaeavttut leat mus?
  • Mat leat dáid molssaeavttuid vejolaš ovdamunit ja heajut bealit?
  • Man jáhkehahtti lea ahte dát buorit ja heajos bealit bohtet guoskat munnje?

Loga eambbo ovttasválljema birra helsenorge.no

Dábáleamos ADD/ADD dikšunvuogit leat psykoedukšuvdna ja dálkkaslaš dikšu.

Eará áigeguovdilis dikšunvuogit sáhttet leat:

  • Iešguđet lágan variánttat kognitiiva láhttenterapiija vuođul (ovdamearkka dihte dialektalaš láhttenterapiija), joavkkus dahje individuálalaččat.
  • Vuogádatlaš bargomuitohárjehallan

Čuovvoleapmi

Lea dehálaš ahte don geavahat dan maid leat oahppan divššus. Strategiijat mat hehttejit hedjoneami leat maid fáddán terapiija loahpas.

Jus don dikšojuvvot dálkasiiguin, de fástadoavttir čuovvula dan maŋŋel olggosčáliheami. Ollugat ožžot maid čuovvoleami ja veahki NAV:s ja/dahje suohkanlaš bálvalusain.