Hei, du må oppdatere nettleseren din for å kunne besøke oss.
Godkjent dato: 2023-05-18
Ansvarlig foretak: Oslo universitetssykehus

Dávdameroštallan

Anafylákttalaš šohkka

Duođalaš allergiija reakšuvdna (anafylakse) lea fáhkka ja vejolaččat heaggaváralaš reakšuvdna mii gáibida fáhkka divššu. Allergiijalaš (anfylákttalaš) šohkka lea dat garraseamos allergiijareakšuvdna.

Alvorlig allergisk reaksjon (anafylaksi) kan være livstruende og krever akutt behandling. Allergisk (anafylaktisk) sjokk er den kraftigste formen for allergisk reaksjon. Ved mistanke om anafylaksi, ring 113 øyeblikkelig.

Diehtu helsenorge.no

Go lea duođalaš allergiijareakšuvdna de gorut reagere ávdnasiidda mat iešalddis leat lunddolaččat ja eai leat váralaččat. Immudnavuogádat dat dulko daid váralažžan ja gorudis álggahuvvo earenoamášhearkivuođareakšuvdna, dábálaččat anti-ávdnasiid ráhkademiin.

Dat lea stuora erohusat dasa mo juohkehaš reagere,  dávdamearkkat sáhttet leat unnán dahje anafylaktiska šohka. Leat dušše moattes geat ožžot duođalaš reakšuvnna, ja sin gaskkas lea jápminlohku áibbas vuollin.

 

Go lea anafylaksiija de ovdánit dávdamearkkat jođánit ja sáhttet boahtit moadde minuhtta maŋŋel go leat vásihan juoidá man vuostá lea allergiija. Dávjjimusat boahtá reakšuvdna 15-30 minuhtta maŋŋel. 

Sáhttet leat smávva allergiijadávdamearkkat álggos, saŋáš oaiveasis, bealljeráiggiin, giehtavuođus ja juolgevuođus. Sáhttá maid oažžut dávdamearkkaid viissis osiide gokko lea guoskkan leamaš, nugo njálmmi birra ja njielus jus lea biebmoallergiija, dahje dakko gokko divri lea čuggen. Jus lea anafylaksiija de jođánit ilbmet dávdamearkkat eará orgánavuogádagain, ovdamearkka dihte:

  • Saŋáš, rukses dielkkut, unnit dahje stuorat čáhceskoavhllit (rušmmas)
  • Liiki ja vuohččecuozza bohtanit
  • Njunni golgá, gasttiheapmi
  • Vuoigŋanváttut mat dovdojit dego čotta livččii baskon
  • Oaivejorran ja váibbasvuohta
  • Ráfehisvuohta ja garra ballu
  • Báhkkanandovdu, váibmojulkin
  • Čoavjebávččas, váibmu moiddoda/  vuovssadanmiella ja baikaheahti.
  • Go varradeaddu njiedjá de šovkkodat, galbma bivastat dovdo ja sáhtát jámálgit.

Dábáleamos sivat dávdii leat

  • borramuš nugo niehtit, skálžoealánat, monni ja mielki
  • dálkasat
  • Divrečuggestat (Mieđašii dahje vieksái báhččon)

Guorahallan/čielggadeapmi

Jus dus lea leamaš duođalaš allergiija-/anafylaktihkalašreakšuvdna, de mii ávžžuhit du čujuhuvvot viidáset árvvoštallamii spesialistta lusa geas lea allergologalaš gelbbolašvuohta.

Guorahallamis sáhttet leat iskosat maidda dálkasat sáhttet váikkuhit, nugo allergiijadálkasat. Jus lea dárbu ahte it váldde dálkasiid ovdal guorahallama, de oaččut dieđu dan birra.

Guorahallama ulbmilin lea gávnnahit siva duođalaš allergiijareakšuvdnii vai mii sáhttit veahkehit du eastadit ođđa reakšuvnnaid. Mii oahpahit maid maid galggat dahkat jus fas oaččut reakšuvnna.

Go guorahallagoahtit de geahčadit vuos vuđolaččat mii dáhpáhuvai dalle go ožžot reakšuvnna. Lassin dieđuide maid don ieš sáhtát addit, de lea dárbu oažžut dokumentašuvnna dáhpáhusas. Ságastallan šaddá vuođđun viidáset guorahallamii. Sáhttá leat dárbu váldit varraiskosiid, liikeiskosiid, vuoigŋaniskosiid ja provokašuvdnaiskosa(iid).  

Dikšun

Eatnasiidda addá guorahallan vástádusa dasa maid fertet garvit eastadan dihtii ođđa reakšuvnnaid. Jus dagaheaddji sivva lea borramušgálvu, de oaččut rávvagiid sihkkarastit buoremus borrandábiid vaikko lea allergiija.

Jus leat duođalaš allergiija reakšuvnnat divrečuggestaga (mieđa/vievssis) geažil, de dutnje árvvoštallojuvvo allergiija immudnaterapiija (allergiijavaksiidna).

Sihke provokašuvdnateasta ja allergiijaboahkuheapmi bidjá muhtun ráddjejumiid dasa makkár doaimmaid sáhtát čađahit seamma beaivvi. Dán birra oaččut dieđu ovdal go vuolggát ruoktot.

Sist faglig oppdatert 2023-05-18