Hei, du må oppdatere nettleseren din for å kunne besøke oss.
Godkjent dato: 2023-04-13
Ansvarlig foretak: Diakonhjemmet sykehus

Dávdameroštallan

Garraballugillámušat - fobiija ja panihkkaballu

Garraballugillámušat lea oktasašnamahus dilálašvuođaide mat fátmmastit eambbo go vássevaš ráfehisvuođa ja balu. Olbmuin geain lea garra ballu, ii jávkka eahperašuvnnalaš ballu dahje ráfehisvuohta, ja dat sáhttá vearáskit áiggi mielde.

Et panikkanfall kan virke skremmende, men varer sjelden mer enn noen minutter og er helt ufarlig. Det finnes god behandling.

Diehtu helsenorge.no

Muhtun lágan garra balut leat čadnon muhtun diŋggaide dahje dilálašvuođaide (fobiija ballu). Jus vásihat fáhkka garra balu dohppehallama, de dat gohčoduvvo panihkkaballun. Muhtomin boahtá panihkkaballu dego álddagas jealahat ilmmis, eará háve fas dat vuolgá fobiijadilálašvuođain.

Pasieanttain leat iešguđet lágan dikšunvuohkedárbbut, sihke dan dihte go mii leat iešguđetláganat, ja maiddái go garra ballu sáhttá leat iešguđetlágan olbmos olbmui.

Terapevta heiveha dikšuma ovttas duinna, ja vállje daid teknihkaid ja intervenšuvnnaid mat dutnje leat buoremusat. Vaikko dávdamearkat sáhttet leat seammaláganat, de sáhttet leat áibbas iešguđetlágan sivat manne garra ballu lea ovdánan. Dasa lassin lea maiddái erohus olbmuin movt sii gieđahallet garra balu dávdamearkkaid.

Čujuhus ja árvvoštallan

Don dárbbašat čujuheami jus galggat oažžut divššu spesialistadearvvašvuođabálvalusas. Lea dábálaččat fástadoavttir gii čujuha du spesialistadearvvašvuođabálvalusa čielggadeapmái ja dikšui, muhto eará dearvvašvuođabargit sáhttet maid čujuhit du dohko. Spesialistadearvvašvuođabálvalus boahtá de  "Rávisolbmuid Psyhkalaš dearvvašvuođa suddjen" vuoruhanbagadusa vuođul mearridit leago dus vuoigatvuohta spesialistadearvvašvuođabálvalusa dikšui.  

Buot čujuhusain berrejit leat dát mielde:

  • Áigeguovdilis buozalmasvuođahistorjá
  • Ovddeš ja dála relevánta buozalmasvuođat
  • Klinihkalaš gávdnosat
  • Relevánta lassiiskkademiid bohtosat
  • Ođasmahttojuvvon dálkkasdieđut

(Jus geavaha  «den gode henvisning» mii lea ovttastuvvon eanas elektrovnnalaš pasieantajournalavuogádagaide de leat namuhuvvon čuoggát das mielde).

  • Čilgehus dála buozalmasvuođas ja mo dat lea ovdánan: goas álggii, sivvadilálašvuohta, dávdamearkkat, áigeguovdilis dikšu ja ovdáneapmi
  • Doaibmačilgehus, bargočilgehus, eallinkvalitehta ja bárragodde-/bearašdoaibman, mánnáfuolaheapmi.
  •  Gárrenávnnasváttisvuođat?
  •  Suicidalitehta?
  • Vejolaš teasttaid bohtosat  (BAI/ BDI, MADRS)

Árvvoštallan:         

Tentatiiva dávdameroštallan, iešsorbmenriska, váttisvuođaipmárdus, prognosa.

Muitte 

  • Go čujuha mánáid dahje pasieanttaid geain ii leat mieđihangelbbolašvuohta - gulahallandieđut ovddasteddjiide.
  • Namuhit jus dárbbaša dulkka

Eanet dieđut ja bagadus mo čujuha spesialistadearvvašvuođabálvalussii:  spesialisthelsetjenesten: Nasjonal veileder for henvisninger til spesialisthelsetjenesten, Dearvvašvuođadirektoráhtta.          

Guorahallan

Čielggadeami áigodat: 3 - 4 konsultašuvnnat

Buohcciviesu dikšu boahtá árra muttus juo bidjat fokusa kártet dan movt garra ballu váikkuha dutnje ja movt dat lea ovdánan áiggi mielde. Dikšu boahtá dan dihte bivdit du vástidit dáid gažaldagaid:

  • Movt váikkuha garra ballu du árgabeaivvi doaibmamii?
  • Man guhká lea garra ballu muosehuhtán du? 
  • Leatgo erenoamáš dáhpáhusat mat leat vuolggahan garra balu gillámušaid?
  • Leatgo dus seammás eará psyhkalaš givssit?
  • Leago garra ballu čadnon ovttaskas dilálašvuođaide, dahje diŋggaide?
  • Movt du eallindilálašvuohta lea muđui?
  • Dieđátgo earáid bearrašis geain leat seamma lágan givssit?

Čielggadeamis lea dávjá dát oassin:

  • Du persovnnalaš historjá 
  • Du buohcanhistorjá (anamnese)
  • Strukturerejuvvon klinihkalaš jearahallan

Lea gáibádus ahte guorahallan ja dávdameroštallan dahkko 6 vahku sisa maŋŋel vuosttaš deaivvadeami. Vuosttaš konsultašuvnnat čatnasit danne guorahallamii. Jos lea kompleaksa dilálašvuohta, de čielggadeapmi guhkiduvvo 12 vahkkun.

Dikšu

Dat lea vejolaš oažžut veahki garra balu váttisvuođaide. Juohke divššus lea dehálaš ahte don ovttas divššárin soabadat divššu ulbmila. Buorre oktavuohta divššárin lea dehálaš vai oaččut buori veahki, ja gávdnojit ollu iešguđetlágan dikšunvuogit. Mii bivdit du hupmat divššáriin soahpatmeahttunvuođaid dahje eahpesihkarvuođaid, vai ovttas sáhttibeahtti gávdnat buriid čovdosiid mat leat heivehuvvon du dárbbuide.

Ovttasválljen

Mii dutnje lea buoremus  sáhttibehtet don ja dearvvašvuođabargit ovttas soahpat. Dat gohčoduvvo ovttasválljen.  Dus lea vuoigatvuohta beassat leat mielde mearrideamen.

Ovttasválljen mearkkaša ahte don oaččut dieđuid iešguđet molssaeavttuid ovdamuniid ja heajos beliid birra. De sáhtát don ovttas dearvvašvuođabargiiguin vihkkedallat daid nubbi nuppi ektui, dan vuođul mii lea dehálaš dutnje.

Dá leat golbma gažaldaga maid sáhttá jearrat divššáris:

  • Makkár molssaeavttut leat mus?
  • Mat leat dáid molssaeavttuid vejolaš ovdamunit ja heajut bealit?
  • Man jáhkehahtti lea ahte dát ovdamunit ja heajut bealit gusket munnje?

Loga eanet ovttasválljema birra helsenorge.no siiddus

Dikšunvuogit

Kognitiivvalaš dikšun ja dálkkaslaš (farmakologalaš) dikšun leat váldo dikšunvuogit fobiija balu ja panihkkabalu vuostá. Psykoedukašuvdna ja eksponerendikšu sáhttet leat oassin kognitiivvalaš terapiijas.

Dikšun sáhttá addot individuálalaččat dahje joavkkus.

Psykoedukašuvdna

Psykoedukašuvdna sisttisdoallá oahpahus das movt garra ballu sáhttá dovdot, oidnosii boahtit gorudis, dovdduin, jurdagiin ja eará olbmuid ektui. Oahpahus sisttisdoallá maiddái dieđuid das movt du dagut dego garvin sáhttá leat mielde doalaheames garra balu. Go oaččut ipmárdusa dasa mii du gorudis ja jurdagiin dáhpáhuvvá dallego oaččut garra ballu dohppehallama, de sáhttá dat dagahit ahte vásihat ahte garra ballu lea unnit giksin dutnje. Máhttu ja dieđut garra balu birra sáhttet maiddái dahkat ahte lea álkibut ohcat divššu, ja oažžut eambbo ipmárdusa das man dihte dikšun lea nu movt dat lea.

Dálkkaslaš dikšun

Muhtumat dárbbašit sihke dálkkaslašdikšuma ja psykoterapiija. Dat árvvoštallojuvvo individuálalaččat. Muhtun dálkasat eai rávvejuvvo jus ovdamearkka dihte oažžu maiddai eksponerenterapiija, go eksponeren ii leat de nu beaktil.

Čuovvoleapmi

Lea dehálaš ahte don geavahat dan maid leat oahppan divššus. Strategiijat mat hehttejit hedjoneami leat fáddán terapiija loahpas. Terapiija ulbmil lea buoridit dan ahte birget garra baluin, muhto dat ii dárbbaš mearkkašit dan ahte buot vuorjašumit jávket. Dávjá lea nu ahte eará givssit mat leat čadnon garra ballui (ovdamearkka dihte oaivebávččas dahje oađđinváttisvuođat) maiddái buorránit divššu maŋŋel.

Sist faglig oppdatert 2023-04-13