Dat lea vejolaš oažžut veahki garra balu váttisvuođaide. Juohke divššus lea dehálaš ahte don ovttas divššárin soabadat divššu ulbmila. Buorre oktavuohta divššárin lea dehálaš vai oaččut buori veahki, ja gávdnojit ollu iešguđetlágan dikšunvuogit. Mii bivdit du hupmat divššáriin soahpatmeahttunvuođaid dahje eahpesihkarvuođaid, vai ovttas sáhttibeahtti gávdnat buriid čovdosiid mat leat heivehuvvon du dárbbuide.
Ovttasválljen
Mii dutnje lea buoremus sáhttibehtet don ja dearvvašvuođabargit ovttas soahpat. Dat gohčoduvvo ovttasválljen. Dus lea vuoigatvuohta beassat leat mielde mearrideamen.
Ovttasválljen mearkkaša ahte don oaččut dieđuid iešguđet molssaeavttuid ovdamuniid ja heajos beliid birra. De sáhtát don ovttas dearvvašvuođabargiiguin vihkkedallat daid nubbi nuppi ektui, dan vuođul mii lea dehálaš dutnje.
Dá leat golbma gažaldaga maid sáhttá jearrat divššáris:
- Makkár molssaeavttut leat mus?
- Mat leat dáid molssaeavttuid vejolaš ovdamunit ja heajut bealit?
- Man jáhkehahtti lea ahte dát ovdamunit ja heajut bealit gusket munnje?
Loga eanet ovttasválljema birra helsenorge.no siiddus
Dikšunvuogit
Kognitiivvalaš dikšun ja dálkkaslaš (farmakologalaš) dikšun leat váldo dikšunvuogit fobiija balu ja panihkkabalu vuostá. Psykoedukašuvdna ja eksponerendikšu sáhttet leat oassin kognitiivvalaš terapiijas.
Dikšun sáhttá addot individuálalaččat dahje joavkkus.
Psykoedukašuvdna
Psykoedukašuvdna sisttisdoallá oahpahus das movt garra ballu sáhttá dovdot, oidnosii boahtit gorudis, dovdduin, jurdagiin ja eará olbmuid ektui. Oahpahus sisttisdoallá maiddái dieđuid das movt du dagut dego garvin sáhttá leat mielde doalaheames garra balu. Go oaččut ipmárdusa dasa mii du gorudis ja jurdagiin dáhpáhuvvá dallego oaččut garra ballu dohppehallama, de sáhttá dat dagahit ahte vásihat ahte garra ballu lea unnit giksin dutnje. Máhttu ja dieđut garra balu birra sáhttet maiddái dahkat ahte lea álkibut ohcat divššu, ja oažžut eambbo ipmárdusa das man dihte dikšun lea nu movt dat lea.
Dálkkaslaš dikšun
Muhtumat dárbbašit sihke dálkkaslašdikšuma ja psykoterapiija. Dat árvvoštallojuvvo individuálalaččat. Muhtun dálkasat eai rávvejuvvo jus ovdamearkka dihte oažžu maiddai eksponerenterapiija, go eksponeren ii leat de nu beaktil.