Hei, du må oppdatere nettleseren din for å kunne besøke oss.
Godkjent dato: 2024-10-31
Ansvarlig foretak: Helse Bergen

Dávdameroštallan

Vardin áhpehisvuođa loahpageahčen

Vardimiidda mat čuožžilit áhpehisvuođa loahpageahčen sáhttet leat máŋga siva. Vardimis ii dárbbaš váikkuhus áhpehisvuhtii dahje riegádahttimii, muhto dábálaččat lea varranaga cinnegolggus vuosttaš mearkka ahte riegádahttin lahkona.

Jus leat vuollel 22. vahkus áhpehisvuođas galggat váldit oktavuođa doaktáriin dahje doavttervávttain jus álggat vardit. Don árvvoštallot ja árvvoštallama vuođul mearriduvvo viidáset iskkadeapmi dahje dikšu.

Jus leat boahtán guhkkelii go 22. vahkkui áhpehisvuođas de galggat váldit oktavuođa riegádahttinossodagain jus álggat vardit. Doppe oaččut bagadusa, ja plána viidáset čuovvoleapmái dahje dikšu árvvoštallo.

Ovdal

Gažaldagat maid galggat vástidit

Go válddát oktavuođa doaktáriin/doavttervávttain/riegádahttinossodagain vardima geažil maŋŋit áhpehisvuođas, leat moadde gažaldaga maid jerret dus. Mii bivdit du lohkat čuovvovaš lohkosa vuoi leat ráhkkanan vástidit.

Vardin

  • Man ollu varddát, ja makkár ivdni lea varas (čielga rukses varra, dahje sáhppes rukses/ruškes varra)?
  • Leago vardin lassánan dahje unnon dál?

Jus vardin lassána dahje du dearvvašvuohta rievdá maŋŋel go lea leamaš oktavuohta dearvvašvuođaásahusain, fertet váldit fas oktavuođa.

Manne varddát?

  • Barget go maidege erenoamážiid ovdal go vardit álget?
  • Loahpageahčen áhpehisvuođa lea dábálaš ahte guoskkan dan dipmá oassái mánágoahtečoddagis daguha eahpevárálaš unnánaš vardima. Dat sáhttá dáhpáhuvvat anašeame dahje maŋŋel vuolledábiidiskama oktavuođas.

Váhpečáhci

  • Sáhttá go vardin leat varranaga váhpečáhci?
  • Jus lea valjit njárbes šovkes rukses golggus, sáhttá leat mearkkašit ahte váhpečáhci lea golggiidan – maid sáhttá malssidit stuorát vardimiin.

Bávččas

  • Leat go ávttat?
    Ávttat leat bákčasat mat bohtet ja mannet čoavjji vulobealde ja/dahje čielggis. Čoavji šaddá garas ja čavga go ávttat leat, ja dipmásut ja bákčasiid haga ávttaid gaska.
  • Leatgo dus eará lágan bákčasat?

Jus bávččas lassána maŋŋel go leat leamaš oktavuođas dearvvašvuođaásahusain, fertet fas váldit oktavuođa singuin.

Mánná

  • Dovddat go máná lihkadeamen ja čiekčamin nu movt ovdal?

Jus máná čiekčandábit dahje man garrasit čievččasta/lihkada eai leat rievdan, de lea dat mearkan ahte mánás lea buorre dilli.

  •  

Vuolde

Sivat vardimii loahpageahčen áhpehisvuođas

Sáhttet máŋga siva manin álggat vardit loahpageahčen áhpehisvuođas, ja dávjá eai gávnna siva mas vardin boahtá.

 

Mearkavardin lea dušše veaháš vardin, cinnegolggus / šliivi mii lea varranaga. Dat gohčoduvvo mearkavardimin danin go lea mearkan ahte mánágoahtečotta / mánágoahtenjálbmi lea láddamin dahje rahpaseame, ja riegádahttin lea boađe boađi – dahje lea juo álgán.

Áhpeheamis lea mánágoahtečoddagis/mánágoahtenjálmmis eambbo varra go dábálaččat.  Jus guoská dahje nordada mánágoahtečoddaga / mánágoahtenjálmmi, de sáhttá dat dagahit veaháš vardima. Vardin maŋŋel anašeami dahje vuolledáhpeiskosa sáhttá čuožžilit, erenoamážiid loahpageahčen áhpehisvuođas.

Unnánaš vardin mii boahtá mánágoahtečoddaga/mánágoahtenjálmmi nordadeamis dahje guoskamis ii leat várálaš ja heaitá jođánit.

Dakko gokko vuossamátta lea gitta mánágoahteseainnis, iskojuvvo alot dan dábálaš ultra-jietnaiskkadeapmi birrasiid 18. vahkus áhpehisvuođas. Áhpeheapme oažžu dieđu jus vuossamátta lea gitta dakko gokko sáhttá šaddat vardin dahje lea ovddas nu ahte hehtte dábálaš riegádahttima.

Jus ultra-jietnaiskkadeapmi čájeha ahte vuossa lea mánágoahtenjálmmi vuostá, oaččut don ođđa ultra-jietnaiskkadeami maŋŋelis áhpehisvuođas. Gos vuossa lea áibbas ovddas dahje muhtin muddui gohcá dan siskkit vuossamáddagii dadjat mii dan ovdii gahččan vuossa. Jus vuossa gokčá mánágoahtenjálmmi go lea termiidna, de ferte váldot keaisárčuohpahus.

Ultra-jietnaiskkadeapmi ovdal 20. áhpehisvuođa vahkus čájeha ahte 5-6 proseantta áhpehemiin lea vuossamátta gahččan mánágoahtenjálmmi ovdii, ja sullii 1 proseanttas lea vuossamátta gáhččan mánágoahtenjálmmi ovdii dalle go lea termiidna. Dađistaga go mánágoahti stuorru, sáhttá vuossamátta geassádit eret mánágoahtenjálmmis.

Go vuossamátta lea alde dahje lahka mánágoahtenjálmmi, sáhttá dat lasihit vardinvára. Sáhttá vardit vuossamáddaga ravddas go mánágoahti stuorru ja vatná, seammás go mánná deaddá mánágoahtenjálmmi vuostá. Sáhttá šaddat dárbu sisačálihuvvot goziheapmái dahje bearráigehččui.

Dat bahámus, muhto hui hárve sivva vardimii lea jus vuossamátta luovvana dahje oalát beassá mánágoahteseainnis. Seammás oažžu áhpeheapme garra čoavjebákčasa.

Dálkkodeapmi

Makkár dálkkodeapmi álggahuvvo vuolgá das mii lea sivvan vardimii. Váldde álo oktavuođa doaktáriin,  doavttervávttain dahje buohcceviesuin jus leat áhpeheapme ja álggat vardit.

Bagadallan ja rávven telefovnna bokte lea muhtomin doarvái. Muhtun diliin lea dárbu viidáset iskkadeapmái ja dikšui.

Maŋŋel ságastallama jorttamorain dahje doaktáriin oaččut don dieđu maid don viidáset berret dahkat. Jus du dilli ipmirduvvo stáđisin, sáhtát rávvejuvvot oaidnit movt ain manná, dahje váldit oktavuođa fástadoaktáriin, jorttamorain dahje doavttervávttain čielggadahttit ja vejolaš bearráigeahču/dárkkisteami šiehttat.

Sáhttá maid šaddat ahte fertet buohccevissui čielgadeami vuollái. De fertet ráhkkanit ahte sáhtát biddjot goziheapmái dahje dálkkodeapmái. Jus du dilli áddejuvvo leat eahpečielggas dahje duođalaš de sáhttá jođánis fievrredeapmi buohccevissui leat mearrideaddjin. De diŋgojuvvo ambulánsa. Dan mearridehpet dii ovttas go ságastalat doaktáriin/jorttamorain.

Maŋŋel

Jus beasat ruoktot maŋŋel doavttirdárkkisteami dahje buohcceviesus, oaččut don álot dieđu máid viidáseappot galggat bargat. Plána viidáset čuovvoleapmái ja bearráigehččui šiehtaduvvo. Eatnašat sáhttet maŋŋel bearráigeahču riegádahttinossodagas joatkit áhpehisvuođabearráigeahču iežas jorttamora/doaktára luhtte.

Leage áicil

Jus du dilli rievdá maŋŋel go leat leamaš oktavuođas dearvvašvuođaásahusain, de fertet fas váldit oktavuođa!  

Sist faglig oppdatert 2024-10-31