Áhpehisvuohta – Unnan lihkadeapmi áhpeheamis

Dutkan ii leat čielggadan man ollu lihkasteamit lea normála ovtta dearvvaš mánnái. Áhpeheami áiggis lea dan dihte dehálaš ahte oahpásnuvat iežat mánnái ja máná lihkadan mállii. Dat leat rievdadeamit dan málles mat leat dehálaččat ahte mii lea unnán lihkadeapmi. Don dovddat iežat máná buoremusat!

Eanaš nissonat dovdet ahte mánná lihkada birrasiid 20. Áhpehisvuođavahkus. Jus lea du vuosttaš áhpehisvuohta de soaittát dovdat dan veahá maŋŋel 20. Vahku. Jus leat leamaš áhpeheapme ovdal, de soaitá leat nu ahte dovddat lihkadeami ovdal 20. vahku. Dás leat oktagaslaš molsašuddamat.

Dađi mielde go mánná šaddá, de boahtá sihke lohku ja málle dan lihkademiin rievddadit. Ollu mánát lihkadit olu mearri áiggiid jándoris. Dat lea dehálaš ahte don álggat dovdat du máná lihkadanmálle. Ovtta jándoris de leat oasit gos mánná oađđá, dábálaččat gaskal 20 ja 40 minuhta ja hárve badjel 90 minuhta. Daid áiggiid ii mánná lihkát.

Eatnašat vásihit ahte lihkadanlohku jándoris lassána gitta sullii 32. vahkkui áhpeheamis. Dan maŋŋel dássáduvvot eanaš ovtta dássái gitta riegádeapmái.

Lihkadanmálle sáhttá rievdat. Loahpageahčen áhpeheamis sáhttet lihkastagat dovdot eambbo dego njoammun ja eai garra čievččasteamit, muhto dábálaččat eai galgga leat unnit lihkastagat. Don galggat dovdat ahte mánná lihkada lihka olu gitta riegádeapmái ja don galggat maid dovdat lihkademiid riegádeami vuolde.  

• Jus don leat doaimmaid siste ja lea ollu bargu dus de lea unnit vejolašvuohta dovddat go mánná lihkada.
• Jus dus lea vuossa ovddabealde mánágoađis de sáhttá leat váddáseappo dovdat máná lihkadeami, earenoamážit guoská dat álggogeahčen áhpehisvuođas.

Čuožžovaš vuossa lea okta dilli gos vuossa (Placenta) ollásit dahje belohahkii gokčá dan siskkit goavkki (siskkit mánágoahtečoddaga) mánágoađis, das oaivvilduvvo dan geainnu gokko mánná boahtá olggos riegádeamis.

Loga eambbo čuožžovaš maŋibuid birra Norgga dearvvašvuođadieđuid neahttasiidduin.

Jus vásihat unnit lihkadeami čoavjjis máŋggaid diibmui, ovdal vahku 24 áhpehisvuođas, de váldde oktavuođa iežat doaktáriin dahje sealgeetniin/jorttamorain nu jođánit go vejolaš.

Jus leat eahpesihkar lihkada go mánná unnit go dat galggašii de berret borrat ja juhkat juoga mas lea sohkar. Dan maŋŋel galggat velledit, áinnas gurut gilgii telefovnna dahje eará diŋggaid haga. Guldal máná lihkademiid ovtta dahje guokte diimmu ja áinnas loga galle lihkastaga leat. Dat lea buorre dahkat dan daid áiggiid go mánná dábálaččat lihkada.

• Jus don dán áiggi siste it dovdda lihkastagaid du mánás de galggat riŋget riegádahttinossodahkii ovttatmanos.
• Jus don dovddat unnit go logi sierra lihkastaga mánás guovtti diimmu siste, galggat don riŋget du riegádahttinossodahkii ovttatmanos.
• Jus don ain leat balus dahje eahpesihkar máná lihkastagaid dábi geažil galggat don riŋget du riegádahttinossodahkii oažžut bagadusa.
• Jus don maŋŋel máná lihkastagaid lohkamis leat oadjebas ja dovddat olu lihkastagaid, de it dárbbaš váldit oktavuođa riegádahttinossodagain.

Ale luohte apparáhtaide máid sáhtát atnit ruovttus guldalahtten dihte du máná váibmoravkima.