Hei, du må oppdatere nettleseren din for å kunne besøke oss.

Dávdameroštallan

Áhpehisvuohta – Unnan lihkadeapmi áhpeheamis

Vásihat go don ahte du mánná ii lihkat dahje lihkada unnit ja unnit de dat lea dávjá dábálaš. Muhto jus dat joatkašuvvá de sáhttá dat leat okta dain vuosttaš mearkkain ahte du mánás ii leat buorre dilli. Dalle lea dehálaš ahte don válddat oktavuođa riegádahttinossodagain viidásit čuovvoleapmái.

Eatnasat geat vásihit ahte su mánná lihkada unnán sis eai leat moalkáivuođat áhpeheamis ja sii riegádahttet dearvvaš máná.

Ovdal

Dutkan ii leat čielggadan man ollu lihkasteamit lea normála ovtta dearvvaš mánnái. Áhpeheami áiggis lea dan dihte dehálaš ahte oahpásnuvat iežat mánnái ja máná lihkadan mállii. Dat leat rievdadeamit dan málles mat leat dehálaččat ahte mii lea unnán lihkadeapmi. Don dovddat iežat máná buoremusat!

Eanaš nissonat dovdet ahte mánná lihkada birrasiid 20. Áhpehisvuođavahkus. Jus lea du vuosttaš áhpehisvuohta de soaittát dovdat dan veahá maŋŋel 20. Vahku. Jus leat leamaš áhpeheapme ovdal, de soaitá leat nu ahte dovddat lihkadeami ovdal 20. vahku. Dás leat oktagaslaš molsašuddamat.

Dađi mielde go mánná šaddá, de boahtá sihke lohku ja málle dan lihkademiin rievddadit. Ollu mánát lihkadit olu mearri áiggiid jándoris. Dat lea dehálaš ahte don álggat dovdat du máná lihkadanmálle. Ovtta jándoris de leat oasit gos mánná oađđá, dábálaččat gaskal 20 ja 40 minuhta ja hárve badjel 90 minuhta. Daid áiggiid ii mánná lihkát.

Eatnašat vásihit ahte lihkadanlohku jándoris lassána gitta sullii 32. vahkkui áhpeheamis. Dan maŋŋel dássáduvvot eanaš ovtta dássái gitta riegádeapmái.

Lihkadanmálle sáhttá rievdat. Loahpageahčen áhpeheamis sáhttet lihkastagat dovdot eambbo dego njoammun ja eai garra čievččasteamit, muhto dábálaččat eai galgga leat unnit lihkastagat. Don galggat dovdat ahte mánná lihkada lihka olu gitta riegádeapmái ja don galggat maid dovdat lihkademiid riegádeami vuolde.  

  • Jus don leat doaimmaid siste ja lea ollu bargu dus de lea unnit vejolašvuohta dovddat go mánná lihkada.
  • Jus dus lea vuossa ovddabealde mánágoađis de sáhttá leat váddáseappo dovdat máná lihkadeami, earenoamážit guoská dat álggogeahčen áhpehisvuođas.

Čuožžovaš vuossa lea okta dilli gos vuossa (Placenta) ollásit dahje belohahkii gokčá dan siskkit goavkki (siskkit mánágoahtečoddaga) mánágoađis, das oaivvilduvvo dan geainnu gokko mánná boahtá olggos riegádeamis.

Loga eambbo čuožžovaš maŋibuid birra Norgga dearvvašvuođadieđuid neahttasiidduin.

Vuolde

Máid galggan bargat jus lean eahpesihkar lihkada go mánná unnibut eatniheakkas?

Jus vásihat unnit lihkadeami čoavjjis máŋggaid diibmui, ovdal vahku 24 áhpehisvuođas, de váldde oktavuođa iežat doaktáriin dahje sealgeetniin/jorttamorain nu jođánit go vejolaš.

Jus leat eahpesihkar lihkada go mánná unnit go dat galggašii de berret borrat ja juhkat juoga mas lea sohkar. Dan maŋŋel galggat velledit, áinnas gurut gilgii telefovnna dahje eará diŋggaid haga. Guldal máná lihkademiid ovtta dahje guokte diimmu ja áinnas loga galle lihkastaga leat. Dat lea buorre dahkat dan daid áiggiid go mánná dábálaččat lihkada.

  • Jus don dán áiggi siste it dovdda lihkastagaid du mánás de galggat riŋget riegádahttinossodahkii ovttatmanos.
  • Jus don dovddat unnit go logi sierra lihkastaga mánás guovtti diimmu siste, galggat don riŋget du riegádahttinossodahkii ovttatmanos.
  • Jus don ain leat balus dahje eahpesihkar máná lihkastagaid dábi geažil galggat don riŋget du riegádahttinossodahkii oažžut bagadusa.
  • Jus don maŋŋel máná lihkastagaid lohkamis leat oadjebas ja dovddat olu lihkastagaid, de it dárbbaš váldit oktavuođa riegádahttinossodagain.

Ale luohte apparáhtaide máid sáhtát atnit ruovttus guldalahtten dihte du máná váibmoravkima.

Mii sáhttá dahkkot buohcceviesus?

Dat vuosttaš máid mii dahkat lea okta CTG iskkadeapmi. Mii registreret ogijiena ja máná lihkastagaid 20 minuhta. Don oaččut ovtta boalu máid galggat deaddilit jus dovddat ahte mánná lihkada.

Mii maid mihtidit varradeattu, ravkasa ja temperatuvrra ja iskkat du gočča. Bohtosiid ektui dain iskkademiin ja dan máid don muitalat de mii mearridit lea go dárbu ultrajitnii ja doavttiriskkadeapmái. Hárves dáhpáhusain sáhttá leat dárbu sisačáliheapmái dahje riegádahttima álggaheapmái.

Maŋŋel

Go vuolggat ruoktot maŋŋel dárkkisteami min luhtte sihtat mii du čuovvot mielde máná lihkadanmálle. Jus vásihat unnit lihkadeami eatniheakkas fas, de galggat fas váldit oktavuođa riegádahttinossodagain.

Ale ájáhala váldimis oktavuođa du fástadoaktáriin dahje riegádahttinossodagain vaikko man dávjá vásihivččet dan.