Hei, du må oppdatere nettleseren din for å kunne besøke oss.
Godkjent dato: 2023-12-07
Ansvarlig foretak: Oslo universitetssykehus

Dávdameroštallan

Áhpehisvuohta – mánná lihkada unnán

Dat go mánná lihkada eatni heakkas addá eadnái oadjebasvuođa das ahte mánás lea buorre dilli.

Jos vuohttát ahte mánná ii lihkat dahje lihkadišgoahtá unnit de lea dat dábálaš. Muhto jos dát bistá sáhttá dat leat álgomearkkat ahte mánástat ii leat buorre dilli. Dalle lea dehálaš ahte válddát oktavuođa riegádahttinossodagain.

Eatnašat sis geain leat leamašan dáhpáhusat ahte mánná unnit lihkada lea áhpehisvuohta váttisvuođaid haga, ja sii riegádahttet dearvvas máná.

Ovdal

Dutkkan ii leat nannen man galle lihkadeami lea dábálaš dearvvaš mánás. Danne lea áhpehisvuođabottus dehálaš ahte oahpásmuvat mánáinat ja mánát lihkademiide. Lea dáid lihkademiid rievdadeamit mat leat dehálačča dasa mii lea unnán lihkadeapmi. Ieš dovddat iežat máná buoremusat!

Birrasiid 20. áhpehisvuođavahkus dovdet eanas nissonat ahte mánná lihkada čoavjjis. Jus lea du vuosttaš áhpehisvuohta soaittát dovdat dan maŋŋel 20. vahku. Jos leat ovdal leamašan áhpeheapmin, sáhttá don dovddat heakka ovdal 20. vahku . Dás leat oktagaslaš erohusat.

Dađis go du mánná stuorru, rivdet sihke lohku ja lihkadanvuogit. Ollu mánát lihkadit ollu viissis áiggiid jándoris. Lea dehálaš ahte oahpásmuvat iežat máná lihkademiide. Jándorbottas leat mánás viissis áiggit goas oađđá, dábálaččat gaskal 20 ja 40 minuhta ja hárve guhkit go 90 minuhta. Dáid bottain ii lihkat mánná.

Eatnašat vásihit ahte lihkademiid lohku lassána sullii áhpehisvuođa 32. vahkku rádjái. Das maŋŋil de dásseduvvo, ja dat joatká riegádeami rádjai.

Lihkademiid vuohki sáhttá rievdat. Áhpehisvuođa loahpageahčái sáhttet lihkadeamit dovdot dego guokkardeapmi, eaige nana čievččasteamit, muhto dábálaččat eai galgga lihkadeamit vátnot. Galggat dovdat ahte mánná lihkada seammá ollu gitta riegádeami rádjai ja galggat maid dovdat lihkademiid go leat riegádahttimin.

  • Jos leat doaimmaid siste ja lea hoahppu lea unnit jáhkehahtti ahte ieš iskkat lihkadago mánná.
  • Jos vuossamátta lea mánágoađi ovddabealde, de sáhttá leat váddásat dovdat go mánná lihkada, erenoamážit áhpehisvuođa álgogeažis.

Ovddasguvluimieigi vuossamátta lea dalle go vuossamátta (placenta) áibbas dahje belohahkii gokčá siskkit goaŧŧonjálmmi, mii lea gokko mánná boahtá  olggos riegádettiin.

Loga eanet ovddabealguvlui vuossamáddaga birra Norsk Helseinformatikk neahttasiidduin (dárogillii)

Maid galggan dahkat jos eahpidan lihkadago mánná unnánat eatniheakkas?

Jos ovdal áhpehisvuođa 24. vahkku iežat mielas orro mánná unnit lihkadeamen moatti diimmu badjel, galggat nu jođánit go vejolaš váldit oktavuođa doaktáriin dahje jorttamorain.

Jos leat eahpesihkkar lihkada go mánná unnánat go dan maid galggašii berret velledit, áinnas gurot gilgga ala telefovnna ja eará muosehuhttimiid haga. Bija áinnas čoavjji ala  juoidá mii doarggista, ovdamearkka dihte ráhkkenmašiinna. Čuovo mielde máná lihkastagaid ovtta-guokte diimmu ja loga gallii lihkesta. Lea buorre dahkan dán dallego mánná dábálaččat lea lihkadahkes.

  • Jus don dán áigebottas it dovdda mánás lihkademiid, galggat čuojahit riegádahttinossodahkii.
  • Jus dovddat mánás hárvebut go logi iešguđet lihkadeami galggat čuojahit riegádahttinossodahkii.
  • Jus ain leat ráfeheapme dahje eahpesihkar máná lihkastagaide galggat čuojahit riegádahttinossodahkii neavvuma fitnet.
  • Jus don maŋŋel máná lihkastagaid lohkama leat duhtavaš ja lihkastagaid bures dovddat, de it dárbbaš váldit oktavuođa riegádahttinossodagain.

Ále luohte rusttegiidda maiguin ruovttus sáhttá guldalit máná váibmojulkima.

Mii sáhttá dahkkot buohcceviesus?

Mii sáhttá dahkkot buohcceviesus? Vuosttaš maid váldit lea CTG-iskkadeami. 20 minuhta registreret ohkejiena ja ohki lihkademiid. Don oažžot boalu maid deattát jos dovddat máná lihkadeamen.

Mii mihtidat maid varradeattu, váibmocoahkkima  ja temperatuvrra ja iskat du gučča. Iskosiid gávdnosiid vuođul ja dan vuođul maid ieš muitalat mearridat leago dárbu váldit ultrajiena ja fitnat doavttiriskosis. Hárvenaš dáhpáhusain sáhttá leat dárbu sisačálihit buohccevissui dahje bidjat riegádahttima johtui.

Maŋŋel

Go vuolggát ruoktot maŋŋel go min luhtte leat leamašan iskosis, bivdojuvvot don ain čuovvut mielde máná lihkademiid. Jus ain leat unnán lihkastagat čoavjjis, galggat fas váldit oktavuođa riegádahttinossodagain.

Ále vuordde, muhto váldde dakkaviđe oktavuođa fástadoaktáriinnát dahje riegádahttinossodagain beroškeahttá man gallii dát dáhpáhuvvá.

Sist faglig oppdatert 2023-12-07