Iskkadeapmi
Blodtrykksmåling, samisk
Varradeaddu lea deaddu maid varra dahkágo boahtá varrasuonaid seinniid vuostá, go golgá daid čađa. Varradeattuin mii oaivvildit dábálaččat suonaid varradeaddu, namalassii dat varradeaddu mii mihtiduvvo varrasuonain. Dat lea dat varradeaddu mii mihtiduvvo doaktára luhtte.
Varradeaddu lohkkojuvvo guvttiin loguin, gaskkas lea finjusárggis. Badjedeatta lea deaddu varrasuonain go váibmu manná čoahkkái, ja dat gohčoduvvo maiddai systoliska deaddun. Vuolledeatta lea deaddu varrasuonain váibmoravkin gaskkas, namalassii dalle go váibmu vuoiŋŋasta. Dán mii gohčodit diastoliska deaddun. 150/90 varradeaddu mearkkaša ahte deatta lea 150 go váibmo geassáda oktii, ja 90 go váibmu vuoiŋŋasta.
Go váibmu geassáda oktii, de bumpejuvvo varra varrasuonaide. Nuorat olbmuin luoitá varrasuonaid seaidni veaháš go deaddobárru boahtá. Mađi boarráset šaddá, dađi eambbo dávgaset suonat šaddet. Boarráset olbmot geain eai leat nu dávgasat suonat ožžot alibut systoliska deattu, go suonain lea hedjonan nákca viidánit. Seamma siva dihte sáhttá diastoliska varradeaddu njiedjat.
Eará fáktorat nugo hárjehallan, varrasuotnabaskun (aterosklerose) ja miellaláhki, sáhttet váikkuhit varradeddui. Fysalaš aktivitehta dagaha ahte varradeaddu badjána alibut váibmofrekveanssa dihte ja ahte lea eambbo varrahivvodat mii bumpejuvvo varrasuonaide juohke váibmočaskkástagas. Aterosklerose sáhttá lasihit varrasuonaid baskuma nu ahte varra illá manná viidáset birrajođáldagas.
Før
Iskkadeapmi ii gáibit ráhkkaneami.
Under
Doavttir dahje buohccedivššár mihtida varradeattu. Varradeaddomanšeahtta, mii biddjo gihtii badjin, bossojuvvo unna balloŋŋain, nu ahte manšeahtta čavge gieđa birra. Manšeahtta gullá varradeaddoapparáhttii, mas manšeahta deattu sáhttá lohkat.
Etter
Varradeaddomihtideami bohtosa oaččut ovttatmano, ja vejolaš dikšundárbu sáhttá biddjot johtui.
Leage áicil
Varradeaddomihtideamis ii leat makkárge riska.