Hei, du må oppdatere nettleseren din for å kunne besøke oss.
Godkjent dato: 2025-09-24
Ansvarlig foretak: Vestre viken

Iskkadeapmi, BRONKOSKOPIIJA GEAHPPÁIN

Bronkoskopiija

Bronkoskopiija lea iskkadeapmi vuolit vuoigŋŋahagas. Iskkadeapmi čađahuvvo sodji revrriin mas lea govvenáhpparahttá (bronkoskopiija). Iskkus ii bávččas, muhto sáhttá dovdot vehá unohassan.

Manne čađahuvvo iskkus?

Bronkoskopiija bokte sáhttá oaidnit siskkobealde vuoigŋŋahagaid, váldit baktereologiija iskosiid, eret váldit dakkáriid mat eai galgga doppe, geahččat leago borasdávda geahppáin dahje dikšut vejolaš šattalmasaid ja gáržžes vuoigŋanjohtolagaid.

Mii jođihit bronkoskopiija njunneráigge dahje njálbmeráigge geahppáide. Bronkoskopiija čađa sáhttá doavttir váldit iskosiid šliiveasis ja gođđosiin geahppáin. Dasa lassin sáhttit váldit iskosiid giehkira ravssain. Muhtomin mii geavahit ráhkaduvvon bronkoskopiija mas lea ultrajietna (daddjon EBUS = endobronchial ultrasound).   
 
Iskkadeapmi dahkko dábálaččat báikkálaš jámihemiin oktan oadjudandálkasiin.

Ovdal

Don it galgga borran njeallje diimmu ovdal iskkadeami. Muhtumat galget guhkkit áigge leat boratkeahttá, čuovo daid dieđuid maid oažžut ossodagas reivve dahje telefovnna bokte. 

Ovdal iskkadeami jámihit dakko gokko sisa bidjet bohcci ja oaččut oadjudandálkasiid. Go jámihit de cirgguhit dálkasa njillui. Oadjudandálkasa addet njuolga varrasutnii. Dálkasat sihke vuoiŋŋastahttet, gosahaga váidudit ja váldet bákčasiid.     

 

Jus don geavahat varranjárbudeaddji dálkasiid, fertet addit dieđu du ossodahkii buori áiggis ovdal iskkadeami. Ossodagas muitalit jus galggat heaitit dálkasiiguin muhtun áiggi ovdal iskkadeami.

Don sáhtát váldit eará fásta dálkasiid  nugo dábálaččat, maiddái dálkasiid maid njamistat sisa njálbme -dahje njunneráigge jus don geavahat dakkáriid. 

Vuolde

Iskkadeami vuolde veallat dábálaččat gávvut seaŋggas dahje beaŋkkas. Surbmii bidjet juoidá mainna mihtidit áimmu/oksygena varas. Jus oksygena unno de oažžot oksygena/áimmu bohcci čađa njunnái.

Doavttir jođiha bronkoskohpa njuni dahje njálmmi čađa geahppáide. De sáhttá iskat šliiveasi daid gaskka sturrosaš ja stuorámus vuoiŋŋahatbohcciin, váldit gođus- ja seallaiskosiid viidáset iskkadeapmái. Ii bávččat go váldá diekkár iskosiid.  

Šliiveasit čoddagis jámihuvvot bronkoskopa čađa. Dat sáhttá daguhit vássevaš gosahaga.

Dus sáhttá lossut vuoiŋŋahat iskkadeame vuolde, muhto dan mii gal dárkilit čuovvut mielde vuoi buoremus lági mielde sáhttit veahkehit du jus nu šaddá.

Maŋŋel

Maŋŋel iskkadeami galggat leat borakeahttá vel unnimus 2-3 diimmu ja galgat vuoiŋŋastit dassá jámihandálkkas ii šat doaimma ja njiellorefleaksa lea fas dábálaš.

Don sáhtát vuolgit ruoktot seamma beaivvi, muhto dálkasiid dihte it galgga biillain vuodjit.

Don oažžut diimmu ossodagas gullan dihte vástádusaid iskosiin sullii vahkku maŋŋel. De oažžot maid dieđu du dilálašvuođa birra ja plána viidáset čielggadeami ja dálkkodeami birra. 

Leage áicil

  • Dávjá šaddá gosahat.
  • Muhtumat dovdet dego deattu, dahje raššivuođa, muhto dat ii biste guhká.  
  • Jus leat iskosiid váldán de sáhttá čielga varra čolggas, muhto dat ii leat várálaš. Stuorit vardin lea hui hárve.
  • Muhtumat ožžot febera maŋŋel iskosa. Dat manná dábálaččat jođánit badjel. 
  • Lea hárve ahte giegir ja geahppat billašuvvet bronkoskopiijain. Jus váldo iskkus guhkkin geahppá siste, de sáhttá hui hárve šaddat ráigi geahppái.

Váldde oktavuođa ossodagain dahje riŋge 113 jus oažžot ovttage dáin váttuin: 

  • Jus boahtá ja boahtá čielga varra čolgga mielde go ollet ruoktot. 
  • Jus feber ii leat mannan badjel nuppe beaivái, ja orut buozas.
 
Sist faglig oppdatert 2025-09-24