-
Pasientinformasjon i fellesinnholdDenne informasjonen er generell og erstatter ikke kontakt med, eller undersøkelse og behandling hos, autorisert helsepersonell. For informasjon om behandling på ditt sykehus, må du oppsøke sykehusets nettsider.
Iskkadeapmi
CT av lunger (CT-thorax), samisk
CT lea iskkus mas mii váldit rastá-čuohpahusgovaid rupmašis røntgensuotnjariiguin.- iskkat vardimiid, bulljarasaid varrasuonain(aneurismer), vuoinnaššattalmasaid ja vuoinnaš viggiid
- fuopmášit šattalmasaid ja eará sivaid/mannolagaid rupmašis.
- Árvvoštallat doaibma go borasdávdadálkkodeapmi
- čielggadit siejahasaid ja vulššiid
- árvvoštallat orgánaváŋkkaid/vigiid maŋŋel lápmašuvvama (traumer)
- árvvoštallat dilálašvuođa dehkiin ja dávttiin.
- Váldit “vev” iskosa orgánain (biopsi)
Čujuhus ja árvvoštallan
Doavtterčujuhus buohcciviesus dahje fástadoaktáris/vuođđodearvvašvuođabálvalusas.
Før
Muhttin CT-iskosii sáhttá ráhkkaneapmi leat varraiskkus váldin dahje leat boratkeahttá/čoallegurren. Makkár ráhkkaneapmi galgá vuolgá das gokko galgá iskojuvvot. Dieđuid movt galggat ráhkkanit iskosii oažžut sisagohččunreivves dahje ossodagas go diibmu šihttojuvvo. Atte dieđu čujuheaddji doaktárii jus dus alla stoffskifte, dahje jus dus ovdal lea leamaš reakšuvdna ivdneávdnasii/kontrástaávdnasii mii lea gáibidan dálkkodeame.
Njamaheapmi
Ráhkkaneapmi buhcciidviesus
CT iiskkus mas ivdneávnnas bidjo njuolga varrii
Under
Movt iskkus dahkko vuolgá das mii galgá iskojuvvot.
CT iiskkus mas ivdneávnnas bidjo njuolga varrii
Etter
Bohtosat iskosis
Leage áicil
Dábálaččat ii leat mihkkege riskkaid čadnojuvvon dán iskosii. CT iskkus lea heivehuvvon nu ahte røntgen suonjardeapmi lea nu unnán go vejolaš.
CT ivdneávdnasiin/kontrásttain
Lea hui hárve go pasieantta vásiha saŋaš ihtaleame rupmašii vahkku sisa maŋŋel go lea ožžon ivdneávdnasa/kontrásta. Jus nu, oastte allergiija dálkasiid reseapta haga, dahje váldde oktavuođa iežat doaktáriin. Røntgen ivdneávnnas/kontrásta addá hui hárve allergiija reakšuvnnaid.