Iskkadeapmi
Glukosedeaddoiskkus
Glukosedeaddoiskkus geavahuvvo bidjat diabetes/varrasohkar diagnosa. Dán iskosis dárkkistuvvo rupmaša nákca muddet varrasohkarárvvu. Varrasohkarárvu siskkobealde dábálaš saji lea deaŧalaš buori dearvvašvuhtii.
Čujuhus ja árvvoštallan
Don sáhtát váldit glukosedeaddoiskosa du fástadoaktára luhtte, dahje sáhtát čujuhuvvot buohcceviesu poliklinihkkii čađahit iskosa.
Ovdal
Don fertet boahtit borakeahttá glukosadeaddoiskosii. Dat mearkkaša ahte it galgga borran, juhkan, borgguhan dahje suoskan suoskangummi maŋŋel gaskaija eahkeda ovdal iskosa.
Vuolde
Iskkusbeaivvi váldo álggos varraiskkus dárkkistan dihte du varrasohkarárvvu go leat borakeahttá. Dasto fertet juhkat sohkarjuhkosa (mas lea sohkar/glukose mas lea sohkarárvu seamma go 0,75 lihttera cola:s). Don čohkkat jaska guokte diimmu doaktárkantuvrras ovdal varrasohkarárvu mihtiduvvo nuppes.
Dan áiggis it galgga borrat, juhkat, borgguhit dahje suoskat suoskangummi dán áigodagas. Dan botta go vuorddát galggat jaska leat danin go lihkadeapmi sáhttá váikkuhit du varrasohkarárvui. Danin sáhttá leat vuogas váldit mielde juoidá maid logat dahje sullasaččaid dán iskamii.
Iskkus lea geargan maŋŋel go maŋemuš iskkus lea čađahuvvon. Iskkus ádjána sullii golbma diimmu.
Maŋŋel
Bohtosat varraiskosiin leat gárvát seamma beaivvi go iskkus čađahuvvo. Doavttir dahje jorttamora gii čujuhii du glukosadeaddoiskamii, dulkojit bohtosiid ja čilgejit daid dutnje ja jus vejolaš viidáset dárbu čuovvuleapmái ja doaibmabijuide.
Leage áicil
Muhttimat sáhttet šaddat illáveaje go šaddet boratkeahttá leat ja/dahje go juhket sohkarčázi.