Vuolledábiid iskkadeapmi narkosas

Ráhkkaneapmi ruovttus ovdal iskkadeami

• Jus don válddát dálkasiid alla váibmoravkima sivas, de sihtat mii du váldit oktavuođa gullan dihte galggat go váldit daid ovdal iskkadeami.
• Jus don válddát varranjárbudeaddji dálkasiid de fertet don addit dieđu midjiide jođáneamos lágiin.
• Don galggat deavdit iešdieđáhusskovi, MRSA-skovi ja persondiehtoskovi.
• Eahkeda ovdal narkosa galggat don muhtin iskosiid geažil bidjat ovtta unna maŋŋečoalledoidasa (klystera, 120ml). Dan sáhtát oastit reseapta haga apotehkas, dahje don oaččut dan seaŋgaossodagas gos leat siste.
• Varraiskosiid galggat váldit varraiskkusossodagas diimmu ovdal. Jus leat váldán varraiskosiid min luhtte dan maŋemus vahku de it dárbbaš váldit ođđasit.
• Láža nu go dábálaččat iđđedis dan beaivvi go galggat iskkadeapmái. Ale ane gorutvuoidasa, ámadadjovuoidasa, muohtovuoidasa, linssaid, iige atnit gazzavuoidasa, čikŋahearvvaid/Piercinga/suorbmasiid dahje diimmu dan beaivvi.
• Váldde áinnas juoga máid logat dahje juoga eará áigegollun, dat sáhttá šaddat veahá vuordin ovdal iskkadeami.

Boratkeahttá

Ovdal čuohpadeami/iskkadeami fertet don orrut boratkeahttá. Jus leat borran, de sáhttá šaddat nu ahte mii heaittihit/maŋidit diimmu.

Daid maŋemus 6 diimmu ovdal čuohpadeami/iskkadeami de it galgga don borrat biepmu dahje juhkat mielkki/mielkebuktagiid. Daid maŋemus 2 diimmu galggat don garvit suoskangumme,čottanjálgáid, snuvssaid ja duhpáha. Dassážii go lea vel 2 diimmu ovdal, de sáhtát don juhkat čielga juhkosiid: čázi, sáfta, sáhpi mas eai leat šattosoasit, bruvssa, deaja ja gáfe mielkki haga. Don sáhtát njiellat dálkasiid čáziin maŋemuččat 1 diimmu ovdal, ja geallat bániid ja doidit njálmmi vaikko goas.

• Biepmu ja mielkki/mielkebuktagiid: Heaitit 6 diimmu ovdal
• Čielga juhkosiid, suoskangumme, čottanjálgáid, duhpáha ja snuvssaid: Heaitit 2 diimmu ovdal

Jus don goitge leat borrán dahje juhkan eará áiggiid go mat čužžot dás de fertejit bargit diehtit dan birra. Ovdal vissis čuohpademiid de galggat don juhkat mearriduvvon meari biebmojuhkosa/álbmejuhkosa. Garraset njuolggadusat soitet leat dárbbašlaččat muhtumiidda. Jus nu lea, de oaččut don dieđu dan birra.

Go ollet buohccevissui de oaččut don pasieanttabiktasiid, ja seaŋgga dahje mieiganstuolu dan bále botta go vuorddat. Mii boahtit jearrat dus muhtin gažaldagaid sihkkarastet ahte visot ráhkkaneamit leat dahkkon riekta.

Don vuddjot iskkadeapmái seaŋggain. Doppe leat anestiijabargit, doavttir ja buohccedivššárat.

Čuohpahuslanjas mii válbmet du ja don biddjot narkosii ovdal iskkadeapmi álgá. Dutnje bidjo kanyle/revre gihtii man čađa oažžut narkosadálkasa.

Doavttir čađaha vuolledábiid iskkadeami, ja váldá guoskevaš iskosiid.

Maŋŋel iskkadeami du bearráigehččet unnimusat 30 minuhta dassážii go leat áibbas gozuid alde narkosas. Don sáhtát dovdat iežat oaivejorgásiin ja juovzzasin, ja berret dan dihte vuoiŋŋastit/gulul váldit maŋŋel.

Don galggat leat ossodagas moadde diimmu maŋŋel iskkadeami.

Dat ii leat dábálaččat dárbu buohccedieđáhussii. Ovdal go vuolggat ruoktot de don oaččut ságastallama doaktáriin gii iskkai du. Don oaččut dieđuid vejolaš viidáset dálkkodeami dahje čuohpaheami birra. Biopsiijaiskosiidda váldá moadde vahku oažžut vástádusaid.

Don it sáhte vuodjit biillain ovdal beaivvi maŋŋel narkosa, nu ahte muhtin ferte viežžat du ja leat du luhtte nuppe beaivái.