Iskkadeapmi
Røntgen av skjelettet, samisk
Dákterikki røntgen čájeha ovtta dahje máŋga dávtti dahje lađđasa.
Dákterikki iskkadeapmi váldojuvvo go galgá čielggadit leago dáktegođđosis vihki dahje dávda.
Dákterikki iskkadeamis isket maid dávjá goanstalahtuid maid rupmašii leat bidjan sisa, áigahaš dáktedoddjomiid, ovddeš rievdadusaid jna.
Čujuhus ja árvvoštallan
Lea du doavttir gii sádde čujuhusa dohko.
Før
Iskkadeapmái ii dárbbaš moktege ráhkkanit. Ii leat eambbo go jus galget iskkat sealggi ja spiraldávtti mii sáhttá gáibidit ahte leat gurren iežat. Dat variere dan mielde gokko du galget iskkadit. Vejolaš ráhkkaneami birra oaččut dieđu sisagohččunreivves, dahje ossodagas jus leat čálihuvvon dikšui.
Jus leat áhpeheapme, de fertet buori áiggis ovdal iskkadeami addit dieđu midjiide dan birra.
Under
Dábálaččat govvejuvvojit 2 njuolggočiehka gova badjálaga guoskevaš rumašsajis. Muhtomin soitet šaddat govvet eambbo govaid, dan duohken gokko vihki ja váttisvuohta lea.
Metálladiŋggaid ferte váldit eret doppe gos galgá govvet, nu ahte šaddet buorit govat.
Govvema vuolde lea dehálaš doalahit guoskevaš rumašsaji jaska. Muhtomin bivdit du dollet vuoiŋŋahaga.
Iskkadeami guhkkodat molsašuddá 3 min gitta 20 min, dan duohken man ollu govaid galgá govvet.
Etter
Iskkadeapmái ii dárbbaš erenoamáš čuovvoleami. Govaid dulko rádiologa (røntgendoavttir) ja vástádus sáddejuvvo čujuheaddji doaktárii.