Váldde mielde listtu mas oidno makkár dálkasiid geavahat. Jus leat vuoidan iežat ovdal boađát liikedoaktára lusa, de fertet dan bassat eret.
Dávdameroštallan
Akne
Akne (rušmasat/čihkalasat) lea oalle dábálaš liikevihki, earenomážit nuorain. Veahá ja eanebuš rušmasat dikšojuvvojit fástadoaktára luhtte, vuosttažettiin dálkasiin man vuoidá njuolga liikái, dahje tableahttadálkasiin (antibiotika). Dát guoská eanas pasieanttaide geain leat rušmasat.
Duođalaš akne leat čiekŋalit liikki siste mat sáhttet dagahit árppaid liikái. Go leat dákkár akne, de lea dehálaš árrat oažžut divššu liikedoaktára luhtte, go sáhttá lea áigeguovdil dálkkodit Isotretinoin dálkasiin.
Čujuhus ja árvvoštallan
Duođalaš akne leat čiekŋalit liikki siste mat sáhttet dagahit árppaid liikái. Go leat dákkár akne, de lea dehálaš árrat oažžut divššu liikedoaktára luhtte, go sáhttá lea áigeguovdil dálkkodit Isotretinoin dálkasiin.
Guorahallan/čielggadeapmi
Dikšu
Čuovvoleapmi
Leage áicil
Isotretinoinis leat muhtun liige váikkuhusat. Ferte lohkat dan mii čuožžu dálkasa birra.
Dálkkas sáhttá ogi billistit ja buot nieida/nissonpasieanttat geat atnet Isotretinoin fertejit atnit sihkkaris prevenšuvnna dikšunáigodaga ja unnimus mánu maŋŋelii go leat geargan divššuin.
Lassin dasa fertejit válddihit varra áhpehisvuođaiskosa juohke mánu go leat dán divššus. Maŋŋel juohke negatiiva áhpehis varraiskosváldima, de oažžu son ovtta mánu ovdii dálkasiid, main reseapta lea dohkálaš 7 beaivvi maŋŋel go lea čállon.