Dávdameroštallan
Hallux valgus
Hallux valgus gohčoduvvo dávjá bonjujuolgebealgin. Juolgebealgi hirrá olggos guvlui (juolgečelččema guvlui) ja sáhttá mannat badjel dan juolgesuorpma mii lea bálddas. Dilálašvuohta lea áibbas dábálaš ja dábálaččat ii leat dárbu čuohpadeapmái.
Hallux valgus lea áibbas dábálaš. Measta 50 %:s álbmogis sáhttá leat dát dilálašvuohta ollesolbmoagis ja dat lea dábáleappot nissoniin go dievdduin. Sivva dasa lea eahpečielggas. Dađistaga go dilálašvuohta ovdána, de šaddá dássehisvuohta dehkiid ja suonaid gaskkas mat leat gitta juolgebealggis. Dat sáhttá dagahit ahte dilálašvuohta vearáska vel eambbo. Go juolgebealgi hirrá, de juolgebealggi dávtti vuođđolađas hirrá olggos ja dagaha ahte goddá juolggi skuovaid siste, ja vearrábut lea vel ahte šaddet hávit. Oallugat vásihit dan dihte ahte lea váttis gávdnat buriid skuovaid. Eatnasiin eai leat makkárge dahje leat unnán givssit dilálašvuođa dihte.
Dábálaš dikšun
Dábálaš dikšun mielddisbuktá geahččaladdat iešguđetlágan skuovaid ja eará duvdagiid juolgái. Lea dehálaš gávdnat skuovaid main leat vuollegis jocca, govda ovdageahči ja buorre sadji juolgesuorpmaide. Jus dus leat rašes sajit juolggis, de sáhtát coggat skuova sisa litna diŋgga. Geahččal maid atnit cokkaldagaid skuovaid siste. Dat sáhttá juolgebealggi njulget rievttes ládje skuova siste. Cokkaldagaid sáhtát oastit bándagisttagávppis.
Juolgesuorpmaid fanahallan sáhttá leat positiiva go dainna bisuhat soddjilvuođa lađđasis. Juolgeterapevtta sáhttá maid veahkehit du dainna. Sáhttá maid leat ávkkálaš váldit tableahtaid mat geahpedit bákčasiid nugo paracetamol dahje NSAIDS, dalle go dus leat bákčasat juolgebealggis. Fástadoavttir sáhttá du čujuhit ortopediijainšenevrra lusa gii árvvoštallá leago dus dárbu cokkaldagaide, juolgeseaŋggaide dahje earenoamášskuovaide.
Čujuhus ja árvvoštallan
Jus dus leat váttisvuođat Hallux valgusiin, de fertet vuosttažettiin váldit oktavuođa fástadoaktáriin gii rávve movt viidáset galgá dahkat. Ollugiidda lea maid buorre oažžut juolgeterapevttas veahki ja rávvagiid.
Ovdal
Lea eanasmuddui fástadoavttir gii čielggada dilálašvuođa, ja ovdal fástadoavttir čujuha du spesialistta lusa, de fertejit røntgengovat govvejuvvon du julggiin. Dasa lassin fertet álggos geahččalit dábálaš divššu.
Buohcciviesu čielggadeapmi lea iskkadeapmi Ortopedalaš klinihkas. Spesialista iská julggiid ja ságastallá duinna symptomaid ja čielggadeami birra mii juo lea dahkkon. Don oaččut dieđuid čuohpadeami birra mii dutnje lea áigeguovdil ja muitaluvvo makkár bártit sáhttet čuožžilit maŋŋel čuohpadeami. Doai mearrideahppi ovttas leago čuohpadeapmi vai dábálaš dikšu buoremus.
Vuolde
Čuohpadeapmi
Leat dušše soames Hallux Valgus pasieanttat geat čuohpaduvvojit. Čuohpadeami boađus ii leat álot nu movt vurdojuvvo ja sáhttet maid sávakeahtes bárttit čuožžilit. Jus vásihat garra bákčasiid ja ahte lihkadeapmi njiedjá, ja ahte dábálaš dikšu ii leat veahkehan, de sáhttá čuohpadeapmi leat áigeguovdil.
Jus galggat čuohpaduvvot hallux valgus geažil, de dat dahkko beaivekirurgiijas. Dat mearkkaša ahte boađát buohccivissui ja beasat ruoktot seamma beaivvi go leat čuohpaduvvon. Čuohpadeapmi dahkko juogo báikkálašjámihemiin dahje narkosiin. Hallux valgus dikšu lea dan duohken man grádas dus lea vihki ja leatgo eará vigit dan seamma sajes.
Maŋŋel
Maŋŋel čuohpadeami leat don gozu vuolde 1 – 2 diimmu. Lea dehálaš ahte dus lea muhtun gii viežžá du ruoktot maŋŋel čuohpadeami ja ahte dat čuovvu du ruoktot. Dus ferte maid muhtun iežat luhtte vuosttaš jándora maŋŋel čuohpadeami.
Maŋŋel čuohpadeami oaččut dábálaččat earenoamášskuovaid main lea starga vuođđu. Daid skuovaiguin sáhtát ovttatmano vázzit. Čuovvoleapmi lea ortopedalaš klinihkas 2 ja 6 vahkku maŋŋel.
Lea dehálaš ahte leat ipmirdan ahte lea guhkes buorránanáigi maŋŋel čuohpadeami, dávjá gitta ovtta jahkebeali.