Hei, du må oppdatere nettleseren din for å kunne besøke oss.
Ansvarlig foretak:Finnmarkssykehuset
Dávdameroštallan
Bahtabuogut
Dávdamearkkat bahtabuoguin lea čielga rukses varra maŋŋečoalis earánastima oktavuođas. Dat sáhttet sakŋidit ja unohastit, hárvenaččat bávččastiid. Dakkár dilli lea dábálaš, ii leat várálaš. Dávjá sáhtát dálkkodit bahtabuoguid ieš (iešdikšun). Muhtomin lea dárbbašlaš oažžut dikšuma spesialistadearvvašbálvalusas. Fáhkka bákčasat maŋŋečoalis váttisvuođaid haga (nu go trombose bahtabuogu) lea measta álo čuožžilan fáhkka anála fissuvras - eaige bahtabuoguin.
Hemoroidar kan gi blødingar og smerter frå endetarmen etter toalettbesøk. Mange merkar ingen symptom, men har du plager, finst det behandlingar som kan hjelpe.
Buohkain leat bahtabuogut, daid doaibma lea ahte nágodit doallat baikka siste. Mii earuhit bahtabuoguin mat leat moadde centimehtera siskobealde anala kanála (lea 90 proseanta) ja bahtabuogut mat leat olggobealde.
Siskkáldas bahtabuogut
Siskkit bahtabuogut sáhttet vardit. Dávjá lea vuosttaš ja áidna dávdamearka mii das lea. Muhtimat vásihit maid sakŋideami ja veahá šliivvi. Muhtumin sáhttet siskáldas bahtabuogut stuorrut ja sáhttet siigat vulosguvlui bahtaráigái ja boahtit olggos. Dát dáhpáhuvva dávjjimusat gurrema oktavuođas. Daid sáhttá dávjá duvdit sadjái. Dát bahtabuogut sáhttet addit bákčasiid/unohasvuođa go leat olggobealde. Sáhttet maid golgat, sakŋidit, šliivii boahtá ja dagahit ráinnasvuođa váttivuođaid. Liiki maŋŋečoali birra sáhttá rašši. Mii graderet siskkáldas bahtabuoguid 1 rájes gitta 4 rádjái.
Olgguldas bahtabuogut
Olgguldas bahtabuogut leat dušše olgguldasas. Ii leat álo nu álki daid oaidnit jus ii čohkká hivssegis ja raža. Dát bahtabuogut addet eanemus givssiid go sihkku/buhtista ja dat vardet hárvvibut. Muhto dat sáhttet daguhit bohtaneami ja gillon vara (trombosa). Dat addet garra bákčasiid.
Bahtabuoguid iešdikšun
Dábálaš ráđiid unnidit bahtabuogováttuid lea borrat biepmu main lea olu fiber, jeavddalaš lihkadeapmi ja unnimus ládje rahčan hivssegis. Bahtabuogovuoidasat main leat láivves stereoidat ovttas dálkasiin bákčasiid vuostá addet dávjá buori ávkki go muhtumin leat dakkár givssit. Gávdnojit dálkasat main eai leat stereoidat. Dálkasat mat njárbudit earána addet dávdamearkkageahpedeami ja eastadit ođđa bahtabuoguid. Buohkat geain lea ođđa varra mii boahtá bađas ja go eai leat bahtabuogováttut, berrejit oažžut iskama doaktáris dárkkistandihte ahte eai leat eará sivat. Fáhkka bákčasat trombosa olgguldas bahtabuoguin de sáhttá oažžut jođanis veahki doaktáris. Go čuohpasta bahtabuogu gurrendihte gillon vara jávkada bákčasa. Dát dahkko dušše jus manat doaktára lusa vuosttas beivviid. Dálkasat bákčasiid vuostá (tableahtat ja vuoiddas), galbma kompreassa ja vuoiŋŋasteapmi sáhttá maid veahkehit. Olgguldas bahtabuogut sáhttet unnut dego luovos liiki.
(Go dat “dat buorre čujuheapmi” málle lea anus mii lea ovttaidahttojuvvon eanas elektrovnnalaš pasieantajournálavuogádagaide, de dat gokčá daid osiid bajábealde.)