Dávdameroštallan
Bahtabuogut
Dávdamearkkat bahtabuoguin lea čielga rukses varra maŋŋečoalis earánastima oktavuođas. Dat sáhttet sakŋidit ja unohastit, hárvenaččat bávččastiid. Dakkár dilli lea dábálaš, ii leat várálaš. Dávjá sáhtát dálkkodit bahtabuoguid ieš (iešdikšun). Muhtomin lea dárbbašlaš oažžut dikšuma spesialistadearvvašbálvalusas. Fáhkka bákčasat maŋŋečoalis váttisvuođaid haga (nu go trombose bahtabuogu) lea measta álo čuožžilan fáhkka anála fissuvras - eaige bahtabuoguin.
Buohkain leat bahtabuogut, daid doaibma lea ahte nágodit doallat baikka siste. Mii earuhit bahtabuoguin mat leat moadde centimehtera siskobealde anala kanála (lea 90 proseanta) ja bahtabuogut mat leat olggobealde.
Siskkáldas bahtabuogut
Siskkit bahtabuogut sáhttet vardit. Dávjá lea vuosttaš ja áidna dávdamearka mii das lea. Muhtimat vásihit maid sakŋideami ja veahá šliivvi. Muhtumin sáhttet siskáldas bahtabuogut stuorrut ja sáhttet siigat vulosguvlui bahtaráigái ja boahtit olggos. Dát dáhpáhuvva dávjjimusat gurrema oktavuođas. Daid sáhttá dávjá duvdit sadjái. Dát bahtabuogut sáhttet addit bákčasiid/unohasvuođa go leat olggobealde. Sáhttet maid golgat, sakŋidit, šliivii boahtá ja dagahit ráinnasvuođa váttivuođaid. Liiki maŋŋečoali birra sáhttá rašši. Mii graderet siskkáldas bahtabuoguid 1 rájes gitta 4 rádjái.
Olgguldas bahtabuogut
Olgguldas bahtabuogut leat dušše olgguldasas. Ii leat álo nu álki daid oaidnit jus ii čohkká hivssegis ja raža. Dát bahtabuogut addet eanemus givssiid go sihkku/buhtista ja dat vardet hárvvibut. Muhto dat sáhttet daguhit bohtaneami ja gillon vara (trombosa). Dat addet garra bákčasiid.
Bahtabuoguid iešdikšun
Dábálaš ráđiid unnidit bahtabuogováttuid lea borrat biepmu main lea olu fiber, jeavddalaš lihkadeapmi ja unnimus ládje rahčan hivssegis. Bahtabuogovuoidasat main leat láivves stereoidat ovttas dálkasiin bákčasiid vuostá addet dávjá buori ávkki go muhtumin leat dakkár givssit. Gávdnojit dálkasat main eai leat stereoidat. Dálkasat mat njárbudit earána addet dávdamearkkageahpedeami ja eastadit ođđa bahtabuoguid. Buohkat geain lea ođđa varra mii boahtá bađas ja go eai leat bahtabuogováttut, berrejit oažžut iskama doaktáris dárkkistandihte ahte eai leat eará sivat. Fáhkka bákčasat trombosa olgguldas bahtabuoguin de sáhttá oažžut jođanis veahki doaktáris. Go čuohpasta bahtabuogu gurrendihte gillon vara jávkada bákčasa. Dát dahkko dušše jus manat doaktára lusa vuosttas beivviid. Dálkasat bákčasiid vuostá (tableahtat ja vuoiddas), galbma kompreassa ja vuoiŋŋasteapmi sáhttá maid veahkehit. Olgguldas bahtabuogut sáhttet unnut dego luovos liiki.
Čujuhus ja árvvoštallan
Pasieanttat (ja olu doaktárat) gohčodit dávjá eanaš bahtačoali dávdamearkkaid bahtabuogun. Pasieanttat geain lea eahpesihkaris diagnosa dahje mearkkašahtti unohisvuođat berrešii fástadoavttir čujuhit čuohpadeaddjái.
Čielggadeapmi
Čielga varra earána mielde galgá iskojuvvot lagabui giikariskosiin bahtačoalleráiggis (anoskopiija) ja 15-20 cm sisa bahtačoallái (rektoskopi). Jus ii čielgasit oidno gokko vardá ferte iskojuvvot siskeleappos bahtačoalis (koloskopi).
Bákčasat ja spiiden/saŋggaš earánasttedettiin galgá iskot seamma ládje
Rektaleksplurašuvdna – bahtačoali iskat suorpmain
Rektakeksplorašuvdna iska bahtačoali suorpmain, dovdnadihke leat go bohtaneapmi. Iskkus ii gáibit čoallegurrema.
Anoskopiija – Giikariskkus
Anoskopiija lea giikariskkus mainna isket bahtačoalleráiggi ja moadde cm sisa bahtačoallái. Ii dárbbaš čoali gurret ovdal iskosa.
Jus doavttir evttoha báddedivššu, de dahkko dat iskkadettiin.Dikšu
Báddedikšun lea bures geahččaluvvon ja lea buorre čoavddus dikšut unnit siskkáldas bahtabuoguid.
Doavttir bidjá sisa anoskohpa, ja unna njamanin čatná gummestrihkka juste hemorroida bajábealde. Dát dagaha ahte varrajohtolat bahtabuogui hedjona, ja báikkálaččat šaddet arvvit. Dát dábálaččat unnida vardima bahtabuogus ja eastada vulos siigamis. Strihkka gahččá iešalddes eret moadde beaivvi geahčen, ja lea dábálaš ahte dalle veaháš varda. Iskkadeapmi sáhttá dagahit muhtun olbmuide unohasvuođa.
Stuorát siskkáldas bahtabuogut mat siiget olggos (gráda 3–4) ja olgguldas bahtabuogut sáhttá árvvoštallat čuohpadeami.
Čuovvoleapmi
Dábálaččat ii leat dárbu earenoamáš bearráigehččui spesialista luhtte, muhto fástadoavttir sáhttá ođđasiid-čujuhit du spesialista lusa jus lea dárbu ođđa báddedikšui dahje čuohpadusa. Deháleamos lea easttadit bahtaguobuid mat givssidit. Dan dagat go doalahat earána njárbadin (ii fal golgi), manat hivssegis go dovddat dárbbu, it ge raža, borrat fiber biepmu.
Leage áicil
Dat lea unnán várra ahte váttut čuožžilit, muhto duođalaš vardin sáhttá čuožžilit, earenoamážiid olbmuin geat geavahit varranjárbudan dálkasiid. Váldde oktavuođa buohcceviesuin jus vardin ii bisán.
Váldde oktavuođa ossodagain jus dus lea juoga čuovvovaš givssit:
- lossa vuoigŋan
- hávvi vardá
- hávis boahtá vuolši
- bohtaneapmi, ruvssodeapmi dahje hávvi bávččasta
- bohtaneapmi lassána nuppi dahje goappeš julggiin
- buozalmasvuođadovdu/ hedjonan dábálaš dearvvašvuođadilli
- oaivejorran dahje meanahuvvan
- feber
Jus fáhkka buohccát, riŋges 113