Hei, du må oppdatere nettleseren din for å kunne besøke oss.
Ansvarlig foretak: Finnmarkssykehuset

Dávdameroštallan

Øresus (tinnitus)

Beallješuvva lea neurologalaš fenomena mii gullá gullanáicui. Das geas lea beallješuvva gullá jiena vaikko ii gávdno olggut jietnagáldu. Dábáleamos sivva beallješuvvamii lea ahte áicanseallain siskkit bealjis lea sivva, ja ahte ii leat dássedis ovttasdoaibman gaskal jietnasignálaid gullunearvvas mat mannet bajás ja jietnasignálaid gullunearvvas mat mannet vulos. Jietnavásáhus lea iešguđet lágan. Sáhttá vásihuvvot šuokŋan, šlápman ja sáhttá ravki ja rievddadit man garas lea.

Når du har tinnitus opplever du å høre lyd som ikke kommer fra en lydkilde rundt deg. For de fleste varer det kort og påvirker deg lite, men noen blir så plaget at det reduserer livskvaliteten.

Diehtu helsenorge.no

Gaskal 10-15 proseantta álbmogis lea beallješuvva. Sullii 1 olmmoš 100 olbmos hui ládje váivašuvvá. Čuovvovaš dilálašvuođat sáhttet čadnon beallješuvvii, dábálaččat lotnolagaid masson guluin: šlápmavahát, árbejuvvon masson gullu, hedjonan gullu agi geažil, Mb, Meniere, oaiveváddu, fáhkkatlaš/guhkálmas gaskabealljevuolši, bealljegáhčči ja stiivun dan siskkimus dan golmma unna bealljedávttiin mat leat gaskabealjis.

Huššá vearáskahttá beallješuva.

Čujuhus ja árvvoštallan

Spesialista vuoruha čujuhusa, son árvvoštallá galggat go oažžut diibmofálaldaga buohcciviesus vai.

Mihttu lea ahte eanas pasieanttat beallješuvain galget álgit divššuin 60 bargobeaivvi siste dan rájes go buohcciviessu lea ožžon čujuhusa. Spesialista árvvoštallá man jođánit don dárbbašat divššu.

Guorahallan/čielggadeapmi

Øret illustrasjon
Ollu dilálašvuođaide sáhttá vuosttaš oktavuohta buohcciviesuin leat doarvái sihke čielggadeapmin ja dikšun.

Ollugat čujuhuvvojit beallje-njunne-čotta-spesialisttain buohcciviesu olggobealde. Dát pasieanttat leat juo iskan gulu ja leat leamaš spesialistta luhtte iskkadeamis.

Muhtomin maiddái diŋgojuvvo MR- iskkadeapmi oaivvis. Dát iskkadeapmi dahkko go lea tinnitus (beallješuvva) ja / dahje gulu massin lea ovttabealat, dahje tinnitusas (beallješuvas) mii čađat gávdno ja rievddada váibmoravkima mielde.

Hørselstest
MR

Dikšu

Vuosttaš oassi beallješuva divššus lea diehtojuohkin dilálašvuođa birra ja dasto oažžut máhtu iešguđet birgehallanstrategiijaid birra 

  • Poliklinihkalaš fitnan audiográfa luhtte
  • Poliklinihkalaš fitnan doaktára luhtte
  • Birgehallankursa

Lea dehálaš garvit jaskatvuođa. Erohus gaskal beallješuva jietnadási ja duogášjiena dási unnu go birrasiin lassána jietna. Eanas dilálašvuođain lea dát erohus mearrideaddjin dasa man garrasit don vásihat beallješuva. Spiehkastahkan dasa lea jus lea badjelmeare hearki jienaide. Beare alla duogáššlápma sáhttá vearáskahttit dilálašvuođa. Muhtun dilálašvuođain sáhtát ovdamearkka dihte geavahit bealljebunciid. 

Jus dus leat váttisvuođat oađđit beallješuva geažil, de sáhttet dutnje heivehit beavdemáskkaid ja jietnaboalstara mainna duogábealde jietna gullo buorebut ihkku. Beallješuva vásáhus unnu ja don álkibut sáhtát nohkat. Dát guoská maiddái jus don lihkat ihkku itge šat nagot nohkat.

Čuovvoleapmi

Jus dárbbašat, de sáhtát diimmu oažžut audiográfa / doaktára lusa.

Mii dáhpáhuvvá dárkkisteamis?

Audiográfas oaččut rávvagiid ja bagadeami maŋŋel go leat geahččaladdan beallješuvva - veahkkeneavvuid audiográfa luhtte.

Muhtomin oaččut ságastallama doaktáriin.