Dat sáhttá leat dárbbašlaš áhpeheamis ahte sisačálihuvvo buohccevissui. Dat árvvoštallojuvvo dárkkisteamis áhpehemiidpoliklinihkas.
Čujuhus ja árvvoštallan
Rutiidna fálaldat ultrajietnaiskkadeapmái vahku 17-19 oaččut don automáhtalaččat dan riegádahttinossodagas gosa don leat ožžon fálaldaga riegádahttit sealgeeatni/jorttamora dahje fástadoaktára ohcama bokte. Eará jearaldagat iskosiidda ja iskkademiide gáibiduvvo čujuhus du sealgeeatnis/jorttamoras dahje fástadoaktáris.
Dat lea deaŧalaš ahte lea buorre, rabas ja čielga ovttasbargu gaskal du fástadoaktára, sealgeeatni/jorttamora, buohcceviesu ja du gii leat áhpeheapme, nu ahte don ja du bearaš sáhtát/sáhttibehtet váldit diđolašmearridemiid iežat dili ektui. Dat galget láhčit buoremusat din dilálašvuhtii áhpeheamis gitta riegádahttimii.
Guorahallan/Čielggadeapmi
Jus dat čuožžilit váttut ovdal dahje gasku áhpehisvuođa máid berrešii čielggadit ja vejolaččat dálkojuvvot spesialisttaid bokte de don čujuhuvvot erenoamášdearvvašvuođaguovddážii.
Ogidálkkodeaddjit, riegádahttindoaktárat, sealgeeatnit/jorttamorat ja jus lea dárbu vel eará spesialisttaide geain lea gelbbolašvuohta áhpehisvuođaváttuid čuovvulit du ja ovttasbarget du sealgeetniin/jorttamorain ja fástadoaktáriin vuođđodearvvašvuođabálvalusas. Čielggadeapmi, dálkkodeapmi ja viidásit čuovvoleapmi heivehuvvo sierra juohke áhpehisvuhtii, ohkái ja bearrašii.
Ultrajietna
Ultrajietna adno mearridit termiinna, oaidnit vuosa sajusteami ja galle ogi dat leat. Seammás mii iskkat buot orgánaid buot ogiin.
Diabetes/sohkardávda lea bissovaš ávnnasmolssadávda mii boahtá juogo insuliinna hormovnna váilevašvuođas, dahje ahte gorut ii nagot ávkkástallat insuliinna riekta. Insuliidna lea okta hormovdna mii ráhkaduvvo vuovdačolgarávssás, ja mii mudde sohkarmeari varas. Jus dus lea diabetes berre dat muddejuvvot ovdal go don šattat áhpeheapme.
Alla deaddu ja buidodat mielddisbuktá dearvvašvuođavárálašvuođa maid sáhttá unnidit dearvašet borrandábiin ja lihkademiin. Áhpehisvuohta lea okta áigodat gos nissonolbmot leat erenoamáš movttegat ja váldet bures vuosttá dieđuid ja čuovvoleami buidodahkii ja buoidivuhtii. Dearvašit biebmodáhpi ja lassi lihkadeapmi ii atte nu go diehtit heitot bohtosiid áhpehisvuhtii. Mielaeavttut geahppudeapmi ii ávžžohuva.
Jus don leat vuollel 22. vahkus áhpeheamis de galggat váldit oktavuođa doaktáriin dahje doavttervávttain jus dus leat vardimat. Doavttir árvvoštallá ja čujuha viidásit jus lea dárbu eanet iskamiidda dahje dálkkodeapmái.
Jus leat boahtán guhkkelii go 22. vahkkui áhpeheamis de galggat váldit oktavuođa riegádahttinossodagain jus dus álget vardimat. Don oaččut de rávvagiid, ja plána viidásit čuovvoleapmái, iskkadeapmi dahje dálkkodeapmi de árvvoštallojuvvo.
Muhtin osiin áhpehisvuođaváttuin berre riegádahttin álggahuvvot ovdal termiinna vai dat buorida du dearvvašvuođa, buorida ogi šaddandili dahje álggaha dávda dálkkodeami dus dahje ogis.
