Fásta dálkasiid sáhttá váldit nu movt dábálaččat, it dárbbaš borakeahttáivuođas leat. Juhkosat main lea koffeiidna nugo gáffe, cola ja deadja lasihit váibmofrekveanssa, boađus das lea heajubut govvakvalitehta ja daid berre garvit dássážiigo iskkadeapmi lea čađahuvvon. Seamma ákka dihte ii galgga borgguhitge ovdal iskkadeami.
CT - iskkadeamis geavahuvvojit røntgensuotnjarat. Jus lea áhpeheapme dahje lea eahpesihkkarvuohta leago pasieanta áhpeheapme, de galgá árvvoštallojuvvot vuđolaččat sáhttágo iskkadeami maŋidit dahje sáhttágo pasieanta váldit eará iskkademiid røntgensuotnjariid haga.
Jus leat ovddeš reakšuvnnat kontrástagolgosii, de ávžžuhit pasieantta váldit oktavuođa ossodagain ovdal CT - iskkadeami. Hehtten dihte sullasaš reakšuvnnaid ferte pasieanta váldit dálkasiid eahkeda ovdal ja iđđes dan beaivvigo iskkadeapmi lea. Dábáleamos kontrástagolgosa reakšuvdna lea ihtalupmi mii sakŋida, mii jođánit manná badjel antihistamiidna tableahtain. Duođalaš dilálašvuođain sáhttá pasieanta oažžut vuoigŋanváttisvuođaid dahje ahte varradeaddu gahččá mearkkašuhtti ollu. Dakkár reakšuvnnat leat hui hárve, ja čuožžilit eanas háviid oanehisáiggi maŋŋelgo kontrástagolgosa lea ožžon.
Lea gáibiduvvon váldit varraiskosa oanehisáiggi ovdal CT- iskkadeami vai sihkkaraste ahte monimašdoaibma ii leat heitot. Kontrástagolggus sáhttá vearáskahttit monimašdoaimma, erenoamážit pasieanttain geain lea diabetes mellitus. Vaháguhtti effeakta lea gitta kontrástagolgosa hivvodagas ja dagaha hárvenaš váralašvuođa go váldá CT váibmosuonain. Duođalaš heajos monimašdoaimmas oažžu pasieanta 500 - 1000 ml sáltečázi njuolga sutnii.
Ovdal skánnen sáhttá álggahuvvot, de biddjo plastihkkabohcci (venflon) sutnii ( čoahkkesuotna) mii lea giehtagávvagis. Varrabáne olahanmuddu lea dárbbašlaš vai sáhttit addit dálkasiid ja kontrástagolgosa.