Hei, du må oppdatere nettleseren din for å kunne besøke oss.
Godkjent dato: 2022-04-22
Ansvarlig foretak: Helse Bergen

Iskkadeapmi

CT iskkadeapmi váimmus

Ođđaáigásaš CT - mašiinnat sáhttet ovdanbuktit váibmosuonaid jođánit oadjebas ja álkis vugiin.

Manne čađahuvvo iskkadeapmi?

Eanas pasieanttat geat čujuhuvvojit váibmo CT-skánnemii, háliidit oažžut iskkaduvvot iežaset váibmovarrasuonaid. Go galgá addit pasieanttaide geain leat raddebákčasat buoremus lági mielde divššu ja árvvoštallat lea go váibmosivvavárra (prognosa) de leat dieđut váibmovarrasuonaid dili birra dehálaččat.

CT-iskkadansuorggi teknologalaš ovdáneapmi lea dahkan vejolažžan dáinna vugiin čájehit váibmovarrasuonaid seamma bures go árbevirolaš vuogi mielde mas kontrástaávnnas biddjo seakka revrriin njuolga varrasutnii.

Mii lea CT-skánnen?

Váibmovarrasuonaid CT- skánnen lea jođánis ja oadjebas vuohki mainna leat unnán komplikašuvnnat. Vuohki heive buoremusat čujuhit dábálaš suonaid main eai leat baskkádagat (stenosarat).

Váibmovarrasuotnadávdda sáhttá oalle sihkkarit hilgut sivvan raddebákčasiidda.  Dáin pasieanttain lea hui buorre prognosa ja unnán riska oažžut duođalaš váibmovigiid máŋggaid jagiid ovddasguvlui. 

Angina pectorisis (váibmogeasáhat) boahtá baskkádagaid geažil main lea molsašuddi kalsiumhivvodat (kálka). CT-skánnen lea maiddai buorre vuohki čájehit baskkádagaid, muhto CT-govaid šaddá váttis oaidnit čielgasit go kalsiuma lassána varrasuotnaseaidnái.

Garvin dihte dán váttisvuođa, de govvejuvvo vuos oppalašgovva váibmovarrasuonain kontrástaávdnasa haga.  Mašiidna dahká vejolažžan dovdat kalsiuma (kálka) suonaid siste ja meroštallat kalsiumsisdoalu. Dat gohčoduvvo kalsium score. Jus kalsium score lea badjel mearriduvvon meari, de dahkko iskkadeapmi kontrástta haga. Eará iskkadeamit sáhttet leat áigeguovdilat go galgá kártet leago váibmovarrasuotnadávda.

Muhtun ásahusat fállet kalsium score mihtideami iskkatkeahttá váibmovarrasuona kontrástaávdnasiin. Alla kalsium scorii lea čatnasan riska stuorát dáhpáhusaide váibmovarrasuotnavigiid geažil nugo váibmodohppehahkii ja fáhkka váibmobisáneapmái: Mađi alit kalsium score lea, dađi stuorát lea riska. Individuála čujuheami čuohpadeami ektui ii sáhte dušše kalsium score vuođul dahkat.

Čujuhus ja árvvoštallan


  • Dieđut ovddeš váibmodohppehallama, ovddeš čuohpadeapmi váibmosuonain (viiddideapmi (PCI), bypass-čuohpadeapmi (varrasuonaid molsut váimmus  jna) ja váibmosuotnadávddaid riskafáktorat berrejit leat mielde čujuheamis.
  • Dieđut mat duođaštit monimašdoaimma (s-kreatin ja e-GFR) Ii berre leat boarrásetgo ovtta vahkku.
  • Jus pasieanttas lea ovdal leamaš reakšuvdna røntgenkontrástii, de ferte čielggaduvvot goas reakšuvdna čuožžilii, dávdamearkat, kontrástamálle ja makkár čielggadeamis lei.


Ovdal

Fásta dálkasiid sáhttá váldit nu movt dábálaččat, it dárbbaš borakeahttá leat. Juhkosat main lea koffeiidna nugo gáffe, cola ja deadja lasihit váibmofrekveanssa, ja das leat heajos váikkuhusat govvakvalitehtii ja dan geažil berret garvit daid dassá iskkadeapmi lea čađahuvvon. Seamma ákka dihte ii galgga borgguhit ge ovdal iskkadeami.

CT-iskkadeamis geavahuvvojit røntgensuotnjarat. Jus lea áhpeheapme dahje lea eahpesihkkarvuohta leago pasieanta áhpeheapme, de galgá árvvoštallojuvvot vuđolaččat sáhttá go iskkadeami maŋidit dahje sáhttá go pasieantta iskkadit eará ládje røntgensuotnjariid haga.

Jus ovdal lea reageren kontrástagolgosii, de ávžžuhit pasieanta váldit oktavuođa ossodagain ovdal CT-iskkadeami.  Hehtten dihte sullasaš reakšuvnnaid  ferte pasieanta váldit dálkasiid eahkeda ovdal ja dan iđida go  iskkadeapmi lea. Dábáleamos reakšuvdna kontrástagolgosii  lea ihtalupmi mii sakŋida, mii jođánit manná badjel antihistamiidna tableahtain. Duođalaš dilálašvuođain sáhttá pasieanta oažžut vuoigŋanváttisvuođaid dahje ahte varradeaddu gahččá mearkkašuhtti ollu. Dakkár reakšuvnnat leat hui hárve, ja čuožžilit eanas háviid oanehisáiggi maŋŋelgo kontrástagolgosa lea ožžon.

Lea gáibiduvvon váldit varraiskosa oanehis áiggi ovdal CT-iskkadeami dárkkistan dihte ahte monimašdoaibma ii leat heitot. Kontrástagolggus sáhttá vearáskahttit monimašdoaimma, erenoamážit pasieanttain geain lea diabetes mellitus.

Vahágahtti váikkuhus lea dan duohken man ollu kontrástagolgosa lea ožžon ja lea hárve várálaš go váldá CT váibmovarrasuonain.

Ovdal go skánnen sáhttá álggahuvvot, de biddjo plastihkkabohcci (veneflon) sutnii (čoahkkesutnii) mii lea giehtagávvagis. Dát lea dárbbašlaš vai sáhttet addit dálkasiid ja kontrástagolgosa.

Vuolde

  • EKG- elektrodat darvehuvvojit rupmašii váibmojulkima bearráigeahču dihte.
  • Alla váibmojulkiin lea dávjá sivvan apparáhta boasttumihtidemiide lihkadeami geažil. Betahehttejeaddjit (ovdamearkka dihte Seloken,) biddjo njuolga varrasutnii vuolidan dihte julkima. Vuollegis váibmojulkin sihkkaraste smávit suonjardosa.
  • Váimmu CT-iskkadeapmi bistá sullii 20 minuhta. Eanas áigi manná ráhkkaneapmái, iešalddis skánnen ii váldde go moadde sekundda.

Maŋŋel

  • Vejolaš reakšuvnnaid geažil kontrástagolgosii, fertejit pasieanttat vuordit 15 minuhta maŋŋelii skánnema ovdal go sáhttet vuolgit ossodagas.

  • CT - govat guorahallojuvvojit oanehis áiggi maŋŋel iskkadeami. Čoahkkáigeassu gárvvistuvvo seamma beaivvi ja sáddejuvvo čujuheaddji doaktárii ja pasieantta fástadoaktárii.  Skánnema bohtosa vuođul addo ráva viidáset čielggadeami birra.

  • Dábálaččat ii oaččo pasieanta doppe dieđu iskkadeami bohtosiid birra. Dan oačču doaktáris gii lea čujuhan su iskkadeapmái.   

Leage áicil

Dábálaččat ii leat riskabealli čadnon dán iskkadeapmái.  CT - iskkadeapmi mielddisbuktá ioniserejeaddji suonjardeami ja iskkadeapmi galgá heivehuvvot nu ahte suonjardosa lea nu vuollingo vejolaš lea.  

Sist faglig oppdatert 2022-04-22