Hei, du må oppdatere nettleseren din for å kunne besøke oss.
Godkjent dato: 2026-01-05
Ansvarlig foretak: Fellesinnhold

Iskkadeapmi

CT av hode (CT-caput)

CT lea iskkadeapmi mas mii váldit rastá-čuohpahusgovaid muhtun osiin rupmašis røntgensuotnjariiguin.

CT – iskkadeapmi lea ávkkálaš: 

  • iskat vardimiid, bohtanemiid  varrasuonain (aneurismat), vuoiŋŋaššattalmasaid ja vuoiŋŋašviggiid
  • fuomášit šattalmasaid ja eará mannolagaid olles rupmašis.
  • dárkkástus borasdávdadálkkodeami čađahettiin ja maŋŋel
  • árvvoštallat doaibmá go borasdávdadálkkodeapmi
  • čielggadit infekšuvnnaid ja vulššiid
  • árvvoštallat orgánavahágiid maŋŋel lápmašuvvamiid (traumaid)
  • árvvoštallat dilálašvuođaid dehkiin ja dávttiin
  • Váldit  gođusiskosa (biopsi) 
Muhtomin fertet bidjat kontrástaávdnasa njuolga varrasuonaide, muhto dat vuolgá das mii govain galgá gehččojuvvot.

Čujuhus ja árvvoštallan

Lea dábálaččat buohcceviesudoavttir dahje vuođđodearvvašvuođabálvalusa doavttir gii čállá čujuhusa.  

Čujuhusas galget leat dát dieđut

  • kreatinin/eGFR daidda iskkademiide mat gáibidit kontrástaávdnasa. Čále iskkusdáhtona. Iskkusválddidettiin ferte vuosttamužžan diŋgot eGFR. Ii leat doarvái diŋgot kreatiniinna.
  • lea go heahteveahkki vai galgá go pasieanta gohččojuvvot diibmui. Mii dárbbašit diehtit mii pasieanttain lea šihttojuvvon. 
  • man hoahppu lea
  • lea go pasieantta áhpeheapme
  • dárbbaša go pasieanta dulkka, ja guđe giela pasieanta hupmá. Dulkka ii sáhte leat áhpeheapme.
  • pasieantta mobilitehta
  • iskkademiide mat gáibidit kontrástaávdnasa galget leat mielde dieđut ovddeš reakšuvnnaid birra kontrástaávdnasiin vuostá . 

Dát klinihkalaš dieđut galget leat čujuhusas:

  • Pasieantta birra: oanehaččat áššáigullevaš dieđut:  Manin pasieanta lea čujuhuvvon, dávdamearkkat, ovddeš dávddat ja riskkabealit. 
  • Gávdnosat ja fáktadieđut: oanehaččat dehálaš ja áigeguovdilis gávdnosiid birra iskosiin, varraiskosiin, ja ovddeš rádiologalašiskosiin.
  • Klinihkalaš čuolmmat: Tentatiiva diagnosa, mii váruhuvvo, ja maid háliidat iskojuvvot .

Dás lea dadjamuš makkár CT-protokolla válljejuvvo ja vai govat gokčet dan maid  áiggut diehtit. 

Før

Muhtun CT-iskkademiide sáhttá ráhkkaneapmi leat varraiskkusváldin dahje leat boratkeahttá/čoallegurren. Ráhkkaneapmi vuolgá das makkár iskkadeapmái galgá.  Gohččunreivves leat dieđut movt galggat ráhkkanit iskkadeapmái dahje oaččut dieđuid ossodagas go áigi šihttojuvvo. Atte dieđu čujuheaddji doaktárii jus dus lea alla ávnnasmolsašupmi, dahje jus ovdal leat reageren kontrástaávdnasii ja reakšuvdna lea gáibidan dálkkodeame. 

Dábálaččat ii váldo CT-iskkadeapmi áhpehis nissonolbmuin. Jus leat áhpeheapme, de fertet addit dieđu čujuheaddji doaktárii. 

Njamaheapmi 

kontrástaávnnas manná hui unnán čižžemielkái, ja don sáhtát váldit CT iskosa vaikko njamahat. 

Ráhkkaneapmi buhcciidviesus 

Metálladiŋggat nugo boalut, luottolásat, boahkánat, ja sullasaččat galget váldot eret dakko gokko iskkadeapmi dahkko. Dat lea sihkkarasten dihte buriid govaid. 

CT-iskkadeapmi mas kontrástaávnnas biddjo njuolga varrii  

Muhtomin fertet bidjat kontrástaávdnasa njuolga varrasutnii, muhto dat vuolgá das mii govain galgá gehččojuvvot. 

Jus dutnje galgá bidjot kontrástaávnnas varrii, de biddjo plastihkkarevre varrasutnii. Dus jerret ovdagihtii leat go don ovdal reageren kontrástaávdnasii, dahje leat go eará riskabealit.

Under

Movt iskkadeapmi čađahuvvo vuolgá das mii galgá iskojuvvot. 

Dábálaččat bistá iskkadeapmi 10 – 30 minuhta. Govvaváldin váldá dušše moadde minuhta.

Iskkadeapmi čađahettiin veallát don beaŋkka alde mas lea mohtor, mii jođiha du CT-mašiidnii. Beaŋkka lihkada dan botta go govve. Govvakvalitehta dáfus lea  dehálaš ahte čađat veallát áibbas jaska. Muhtin iskkademiid čađahettiin gohččot du doallat vuoiŋŋahaga moadde sekundda dan botta go govvejit. Dat lean danin vai eai šatta dárbbašmeahttun lihkastagat geahppáid ja čoavjji bokte. Iskkadeapmi ii bávččat.

Govvenbottu mannet bargit olggos iskkadanlanjas.  Sii áicet du láse čađa ja gulahallet duinna  mašiinna mikrofuvnna bokte.

CT-iskkadeapmi mas kontrástaávnnas biddjo njuolga varrii  

Go kontrástaávnnas manná rupmaša orgánaid čađa, de govvejuvvojit olu govat jođánit dain iešguđet orgánain. Go bidjet kontrástaávdnasa, de lea dábálaš dovdat liekkisteami rupmašis, muhto dát dovdu manná jođánit badjel.  

Etter

Go kontrástaávnnas lea biddjon njuolga varrii, de bivdit du vuordit ossodagas 30 minuhta maŋŋelii go ožžot kontrástaávdnasa.  Mii váldit dálkkasnálu eret varrasuonas maŋŋel vuordináiggi.

Iskkadeami bohtosat  

Røntgendoavttir (váldodoavttir) dutká govaid, ja son čállá raportta gávdnosiid birra maid oaidná govain. Raporta sáddejuvvo dan doaktárii gii čujuhii du. Govat ja raporta vurkejuvvojit min dihtorvuogádahkii.

Leage áicil 

Dábálaččat ii leat  riskka čadnojuvvon dán iskkadeapmái. CT-iskkadeapmi lea heivehuvvon nu ahte røntgensuonjardanmearri lea nu unnán go vejolaš. 

CT kontrástaávdnasiin

Hui hárve vásihit pasieanttat ahte ožžot saŋáš ihtaluvvama rupmašii gitta vahkku maŋŋel go leat ožžon kontrástaávdnasa. Jus nu, oastte reseaptakeahtes allergiijadálkasiid,  dahje váldde oktavuođa iežat fástadoaktáriin. Røntgen-kontrástaávnnas dagaha hui hárve allergiijareakšuvnnaid. 

Leage áicil

Dábálaččat ii leat mihkkege riskkaid čadnojuvvon dán iskosii. CT iskkus lea heivehuvvon nu ahte røntgen suonjardeapmi lea nu unnán go vejolaš.  

CT ivdneávdnasiin/kontrásttain. 

Lea hui hárve go pasieantta vásiha saŋaš ihtaleame rupmašii vahkku sisa maŋŋel go lea ožžon ivdneávdnasa/kontrásta. Jus nu, oastte allergiija dálkasiid reseapta haga, dahje váldde oktavuođa iežat doaktáriin. Røntgen ivdneávnnas/kontrásta addá hui hárve allergiija reakšuvnnaid. 


Sist faglig oppdatert 2026-01-05